Virumaa lehtede lugu on ühe pere elukäik

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Näljaseid kopikaid korjan, selleks teen tapvat tööd,” kirjutas 100 aastat tagasi Enno Meisneri vanaisa oma luuleraamatusse. Nende värsside kaudu on Ennol kujunenud  pilt trükikojas töötamisest. Tema lähedastest on Virumaa ajalehtede ilmumisel abiks olnud lisaks vanaisale ka onu ja ema.
“Näljaseid kopikaid korjan, selleks teen tapvat tööd,” kirjutas 100 aastat tagasi Enno Meisneri vanaisa oma luuleraamatusse. Nende värsside kaudu on Ennol kujunenud pilt trükikojas töötamisest. Tema lähedastest on Virumaa ajalehtede ilmumisel abiks olnud lisaks vanaisale ka onu ja ema. Foto: Marianne Loorents

Nurmsalude suguvõsast jutustamisel saab rohkem kui korra kasutada sõna “trükikoda”. Rakveres Laial tänaval on Virumaa ajalehtede ja trükistega tööd teinud mitu põlve sugulasi.

Paar aastat tagasi korrastas Enno Meisner (57) oma onu Rakveres asuvat maja. Maja eeskojas leidis ta vanaegsest kapist, mis polnud Ennole varem silma jäänud, ajalehe. Virulane, number 44, laupäev, 24. oktoober, aasta 1925, kuueküljeline, 5 marka tükk. Ajalehe päises olev kuupäev annab teada, et Virumaa Teataja sünnini oli jäänud 24 päeva. Virumaa probleeme lahkav ajaleht oli kappi justkui unustatud.

Maja, mis ajaloolist leidu peitis ja kus Enno toimetas, kuulus tema ema ühele vennale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles