Rakverlanna Pariisis: ma ei ole kunagi sellist hirmu tundnud

Kristel Kaljuvee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed viivad terrorismiaktides hukkunute mälestuseks tänavatele lilli ja süütavad küünlaid.
Inimesed viivad terrorismiaktides hukkunute mälestuseks tänavatele lilli ja süütavad küünlaid. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kogu maailma vapustanud õuduste öö Pariisis ei läinud mööda ka eestlastest, isegi rakverlastest. Pariisis tudeeriv Birgit Kool ütles, et on sündmustest veel senini nii šokeeritud, et rahu leida on raske, hinges valitseb segadus ja hirm.

Birgit Kool, rakverlanna, kes Pariisis rahvusvahelist juhtimist ja tootmist õpib, valmistus läinud reede õhtul sõpradega välja minema. Jõudnud kodu läheduses asuva metroopeatuseni, nägi ta uudist, et kesklinnas on tapetud 18 inimest.

“Keerasin kohe otsa ringi ja kõndisin koju tagasi,” rääkis neiu. “Vaatasin veel hirmuga ringi, kas mu ümber on teisi inimesi. Kartsin, et keegi võib tule avada.” Koju tagasi jõudnud, asus ta ärevalt teateid ootama.

“Hukkunute arv aina suurenes,” ütles Birgit Kool. Kui esimesed rünnakud olid toimunud Kooli kodust 15 kilomeetri kaugusel, siis viimane neist leidis aset juba 10 kilomeetri kaugusel. “Kartsin kogu aeg, et terrorilaine jõuab minuni,” sõnas ta.

Sõbrad, kellega neiu kokku pidi saama, olid jõudnud juba baari ja neil tuli seal varahommikuni varjus püsida. Õnneks jõudsid nad kõik tervena koju. Nii õnnelikult ei läinud aga Birgit Kooli korterikaaslasel, kelle kaks sõpra said raskelt haavata, kusjuures üks neist suri.

Tudengineiu rääkis, et ei julgenud laupäeval kodust lahkuda. “Mis oleks võinud juhtuda, kui ma ei oleks metroojaamas telefoni vaadanud, oleksin rongile läinud ja kesklinna sõitnud?” mõtiskles neiu. Ta lisas, et ei saanud öösel magada – sättis pidevalt pead nii, et see jääks seina taha varju. Igaks juhuks.

Pühapäeval mõistis ta aga, et ei rahune enne, kui on ise sündmuskohal käinud. “Bataclani kontserdimaja juurde ei pääsenud, aga inimesed tõid selle lähedale lilli ja küünlaid,” kirjeldas Birgit Kool.

“Vabariigi väljakul oli meeletult palju leinajaid, aga ka meediat – fotograafe, videokaameraid ... Inimesed laulsid koos, süütasid küünlaid, tõid lilli, oli tunda ühtekuuluvust.”

Pariis peomeeleolus ei ole. Täiesti mõistetavalt on lõbustusasutused tühjad, peod ära jäetud, turvameetmeid karmistatud. “Eile kontrolliti koolis tudengite kotte. Metroojaamas ja tänavatel on näha relvajõude,” rääkis Birgit Kool.

Küsimusele, kuidas relvis sõdurite nägemine Pariisi tänavail vaimselt mõjub, vastas neiu, et nad pigem suurendavad turvatunnet. “Reedest saadik tunnen meeletut hirmu. Mina ja paljud teised. Ja tänaval sõdureid nähes on küll ohutum tunne – keegi kaitseb meid,” ütles Birgit Kool.

Esialgu süvendas tema hirmu see, et prantslased kuulutasid sõja terrorirünnakute eest vastutavale organisatsioonile ISIS.

“Tekkis täielik paanika – nüüd ongi sõda lahti,” kirjeldas Birgit Kool oma reaktsiooni. Veidi rahunedes leidis ta aga, et vastulöök on põhjendatud. “Sellist asja andeks ei anta,” lausus ta.

Kuigi Pariisi tänavatel on nüüd rahulikumaks jäänud, toimuvad politseihaarangud edasi. Birgit Kool rääkis, et puistatakse moslemeid. “Üks minu Marokost pärit sõber ajas habeme ära, et vähem islamiusulise moodi välja paista, sest politsei peab neid järjest kinni,” rääkis tudengineiu.

Kohvreid pakkima ta veel ei hakka, kuigi see oli olnud tema esimene mõte.

“Ma ei ole kunagi niisugust hirmu tundnud,” ütles Kool. “Igatsen Eesti järele, sest kodumaal tunnen end ohutult – meil ei juhtu selliseid asju,” lisas ta.

Pariisi terrorirünnakutes on eilse seisuga hukkunud 129 ja kannatada saanud 352 inimest. Seni on nimeliselt teada viis terroristi, kellest noorim on kõigest 19aastane, hukkus seitse ründajat, politseinikud on arreteerinud terroriaktides kahtlustatavaid isikuid.

Euroopa riikides on korraldatud sadu politseireide. Prantsusmaa on asunud pommitama Islamiriigi strateegiliselt tähtsaid punkte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles