Poole Uhtna aardest moodustavad provintsiaalrooma mündid

Tänavu aprillis Uhtna küla lähistelt avastatud ja arheoloogiliste välitööde käigus välja võetud aardeleid on nüüdseks konserveeritud ning määratud. 

Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert ütles, et mõlemal juhul oli tegemist väga mahuka ja keerulise tööga, kuna suur osa münte olid liigniiske pinnase tõttu kehvalt säilinud ning kaetud mitme erineva korrosiooniproduktide kihiga.

Kokku leiti Uhtnast 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis. Vanim münt Uhtna aardest, mida oli võimalik määrata, on aastatel 161-176 troonil olnud keisrinna Faustina noorema ajal vermitud sesterts.

Umbes poole Uhtna aardest moodustavad provintsiaalrooma mündid. Tegemist on müntidega, mis ei ole vermitud mitte Roomas asunud rahapajas, vaid mõnes keisririigi provintsis.

Kangert tõi esile, et aarde provinitsaalrooma müntide osakaal on Eesti oludes erakordselt suur. "Eestis pole taolisi provintsiaalrooma päritolu rahasid varem päevavalgele tulnud, õigupoolest on tegemist kogu Baltimaade kontekstis haruldaste leidudega," sõnas Kangert.

Arheoloog ja Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles, et seni on Lätist ja Leedust leitud vaid üksikuid provintsiaalmünte ning Eestis pole seni leitud mitte ühtegi provintsiaalmünti. "Võimalik, et mõni on küll leitud, kuid teaduse vaatevälja pole need seni jõudnud," nentis Kiudsoo.

Kuidsoo lisas, et tänu leitud ehetele on välistatud võimalus, et mündid on Eestisse toodud hilisemal ajal, näiteks mõne Itaalias käinud mõisniku poolt. "Ehted määravad aarde ehtsuse," toonitas ta.

Kangert sõnas, et numismaatiliselt on Uhtna aarde kõige haruldasem münt Tarsoses Caracalla valitsemisajal löödu eksemplar, mille reversil kujutatakse laeva. "Arvestades müntide halba säilivusastet, siis igal juhul saab täie veendumusega öelda, et numismaatilisest väärtusest suurem on Eesti kontekstis leiu ajalooline-kultuuriline väärtus," ütles Kangert.

Kangerti sõnul ei olnud mündid leidmise hetkel enam algses asukohas, vaid jõelammi kuivendamise ja ülesharimise käigus paigalt nihkunud. Ta lisas, et ka välitöödel joonistusid kaevandi põhjas ilusti välja künnijäljed. Seega oli tõenäoliselt tegemist peidetud aardega. "Kuidas ja mille sees aare oli peidetud, seda me täna ei tea. Küll võib aga oletada, et aarde kujul oli tegemist toormetalli tagavaraga," sõnas Kangert.

Kuna suur osa müntidest on kehvasti säilinud ja kaetud korrosioonikihiga, ei olnud paljusid münte võimalik täpsemalt määrata. 24 juhul oli võimalik vaid mündi kaalu või kuju järgi öelda, mis tüüpi mündiga tegu on.

Kõik Uhtna aarde mündid on pronksmündid. Ajaloo Instituudi konservaator Aive Viljus analüüsis koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega ka müntide metallikoostist. "Analüüsist selgus, et müntide põhielemendid on vask, tina ja tsink. Mõned mündid olid vermitud enamvähem puhtast, kuid tsingivaesest messingist. Enamus münte koosnes messingi ja pronksi segust. Ilmselt on tegu ümbersulatuste käigus pronksiga lahjendatud messingiga," märkis Kangert.

Kogu leiukompleksi hiliseim münt on keiser Maximinus I valitsemisajal vermitud münt. Maximinus I valitses aastatel 235–238. Seega võis ajaloolase Risto Kooviti ning arheoloog-numismaatik Mauri Kiudsoo hinnangul aare kõige varasemalt maasse jääda aastal 235 peale Kristust.

"Nimetatud ajamäärangut toetavad omakorda aardes olnud sõrmusetüüpide dateeringud. Sarnaseid sõrmuseid tunneme Eestis põhiliselt 2.-3. sajandi tarandkalmetest," sõnas Kangert.

Kooviti ja Kiudsoo hinnangu kohaselt moodustavad poole Uhtnast leitud müntidest Läänemere idakaldale tüüpilised sestertsid. Sama palju on aardes aga teadmata nimiväärtusega, peaasjalikult Tarsose linnas löödud provinitsaalmünte. Tarsos asub tänapäeva Türgi lõunaosas, Rooma ajal oli Tarsos Kiliikia provintsi pealinn. Enamus Uhtnast leitud provintsiaalmüntidest on vermitud aastatel 198–217 troonil olnud keiser Caracalla valitsemisajal.

Tõenäoliselt on Uhtna mündikogumis lisaks sestertsidele ja provinitsiaalmüntidele ka kaks dupondiust.

Rooma keisri Augustuse läbi viidud mündireformi kohaselt jagunes üks kuldmünt ehk aureus 25 hõbemündiks ehk denaariks ning sajaks pronksmündiks ehk sestertsiks. Üks dupondius on pool sestertsi.

Uhtna mündiaarde leidsid aprilli teisel nädalavahetusel otsingu- ja koduloo klubi Kamerad liikmed, kes otsisid Rakvere lahingu toimumiskohta. Klubi liikmed ja arheoloogid leidsid Uhtnast kokku 51 Rooma münti. Lisaks müntidele ja sõrmustele leiti sealt ka tõenäoliselt 12. sajandist pärit mõõgakatke.

Seni suurim Eestist leitud Rooma müntide aare leiti aastal 2012 Pärumaalt. Tõstamaa kihelkonnast Kastnast välja tulnud peitleid sisaldas 17 pronksist sestertsi, mis olid pärit keiser Marcus Aureliuse ja tema abikaasa Faustina noorema ajast. Suuruselt järgmine Rooma müntide leid tuli välja 1974. aastal Juminda poolsaarelt ning koosnes neljast Marcus Aureliuse valitsemisajal vermitud mündist.