Kuid reisimiseks on teadagi vaja raha. Mida meil eriti ei olnud. Või, noh, oli, aga kulus söögi ja elamise peale ära. Ja meie unistus sooja suve otsima minna olekski unistuseks jäänud, kui mu ema poleks suve hakul avaldanud soovi korterisse kolida ja sellega seoses meie Paju tänava maja müüki panna.
Metsa ääres oja kaldal paiknev maja, mille ehitas mu isa, leidis ostja kähku, kahe kuuga, ning minu ühe neljandiku eest saadud raha võimaldaski meil reisi planeerima hakata. Kuna Inno oli viis aastat puhkuseta tööd teha rabanud, siis oli tema rõõm eriti suur. Tal oli ka üks eritingimus – Vahemere äärde! Kui meil veel lapsi polnud ja raha oli laiemalt käes, siis käisime mitu korda Hispaanias ja Portugalis ning meile meeldis seal tohutult.
