Vao külavanem: valitsus ei räägi meiega

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vao külavanem Mihkel Mehiste ütles laupäeval Rakveres EKRE korraldatud kõnekoosolekul "Ausalt immigratsioonist", et riik näib 300 elanikuga Vao külas läbi viivat mingisugust sotsiaalset eksperimenti, mille kohta kohalikele informatsiooni ei jagata. Foto on illustratiivne.
Vao külavanem Mihkel Mehiste ütles laupäeval Rakveres EKRE korraldatud kõnekoosolekul "Ausalt immigratsioonist", et riik näib 300 elanikuga Vao külas läbi viivat mingisugust sotsiaalset eksperimenti, mille kohta kohalikele informatsiooni ei jagata. Foto on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum

Vao külavanem Mihkel Mehiste ütles laupäeval Rakveres EKRE korraldatud kõnekoosolekul "Ausalt immigratsioonist", et riik näib 300 elanikuga Vao külas läbi viivat mingisugust sotsiaalset eksperimenti, mille kohta neile infot ei jagata. 

"Valitsus võib ju endale Euroopa ees seoses pagulastega kohustusi võtta, kuid tagajärjed jäävad tavaliste inimeste kanda," toonitas Mehiste. Ta kinnitas, et Vao külavanemana ning väikese kogukonna esindajana on nad oodanud juba rohkem kui aasta, et neile immigratsioonist ausalt räägitaks. "Elades paratamatult igapäevaselt kõrvuti varjupaiga taotlejatega, ei ole seda palju palutud. Ometi ei ole me riigilt oma pöördumistele ja järelepärimistele ausat ja usaldustäratavat vastust saanud. Ehk aitab tänane toimuvasse sotsiaalsesse eksperimenti veidigi selgust saada," lootis Mehiste, kelle sõnul on vähem kui 300 kohaliku elanikuga väikesesse külla pandud kohalikega arvestamata elama sadakond kontvõõrast. 

Ta tõi oma sõnavõtus välja ka selle, et täiesti ebausaldusväärsena mõjub Eesti riigi strateegia ümberpaigutatavate integreerimisest meie ühiskonda. "Riikliku strateegia kohaselt peaks see toimuma riigi, kohalike omavalitsuste, kolmanda sektori ning ühiskonna koostöös. See on tänases Eestis teostamatu. Riigi valitsejad on oma usaldusväärsuse kaotanud. Kohalikel omavalitsustel puuduvad ressursid ja võimekus. Kolmas sektor on küll huvitatud pagulastega seonduvate rahade saamisest, kuid puhtfüüsiliselt pole neil ressursse ega teadmisi, et sellist pagulaste hulka vastu võtta," rääkis Mehiste, kelle sõnul on seda tunnistanud ka MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige Kristina Kallas. Ta küsis lõpetuseks: "Kus on toimiv strateegia? Valitsuse poolt on silmakirjalik võtta endale Euroopa tasandil kohustusi, mille puhul on juba ette teada, et neid ei suudeta täita," nentis Mehiste, kelle sõnul peavad Eesti inimesed toime tulema järjekordse ebaõnnestunud projekti tagajärgedega. 

Vao kohta nentis mees, et nemad ei soovi muud, kui tunda ennast kodus turvaliselt. "Seda nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Nii nagu me ei taha, et kutsumata võõras meie koduuksest sisse astuks, ei taha me tunda ennast Eesti vabariigis kõrvalejäetuna. Ei taha seda tunnet, et me ei lähe oma riigile korda. Aga just täpselt seda me praegu tunneme. Ehk oleks juba aeg hakata arvestama ka kohalike inimeste huvide, tavade ja kultuuriga," nentis ta ja soovitas lõpetuseks hoida end vaos.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles