Toidumärgistest peaks abi olema

Einar Vallbaum
, riigikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Einar Vallbaum
Einar Vallbaum Foto: Erakogu

Iga Euroopa Liidu liikmesriik püüab säilitada oma identiteeti ja eripära ning on igati mõistetav, et sama tehakse ka toiduainetoodangu ja tööstuskaupade puhul. Kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise valguses konkureerime kodumaise toodanguga Euroopa Liidu tasandil, aga ka siseriiklikult. Eesti toodetega on kõrvuti Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Saksamaa, Soome, Rootsi ja paljude teiste riikide kaup. Seega on loomulik, et soovime eestlastena eelistada eestimaist, ning mida kergem on ära tunda kodumaist toodangut, seda lihtsamaks meie ostuotsus kujuneb.

Kui aga vaadata toidukaupade pakendeid, läheb silme eest kirjuks. Hoomamaks rohkete märgiste tähendust ja sisu, peab tegema korralikku uurimis- ja kodutööd. Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk, Tunnustatud Maitse ehk ristikumärk, Eesti Parim Toiduaine, Eestis Kasvatatud, lipumärk, Aus Kaup, Eesti Lihaveis, Ehtne Talutoit, Eesti ökomärk, kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis, garanteeritud traditsiooniline toode, Põlvamaa Rohelisem märk, Saaremaa Ehtne Toode ja Võrumaa Uma Mekk on vaid mõned märgised, mis meie tootepakendeid värvilisemaks muudavad, ning loetelu ei ole siinkohal lõplik. Nimetatute hulgas on neid, mille puhul on keeruline aru saada, kas tegemist on Euroopa Liidus väljaantavate kvaliteedimärkidega (näiteks kaitstud geograafiline tähis, garanteeritud traditsiooniline toode ja kaitstud päritolunimetus) toodetega, Eestis oma kategoorias võidu pälvinud toodetega või märgile pretendeerinud ja kvalifitseerunud toodetega. Samuti on ebaselge, kes on märgi väljaandja, mis alustel toode selle on saanud ning milline organisatsioon kontrollib märgile vastavust ehk annab kindlust, kas märki kandev toode on ikka autentne ja vastab tarbijale antud lubadustele.

Uuringufirma TNS Emor on Eesti tarbijate seas läbi viinud uuringu ja kaardistanud eestlaste teadlikkuse toidumärgistest. Selle järgi tuntakse kõige enam Tunnustatud Eesti Maitset ehk pääsukesemärki, järgneb Lipumärk ning seejärel Eesti Parim Toiduaine ja Tunnustatud Maitse ehk ristikumärk. Teadlikkus öko- ja mahemärkidest ning Euroopa Liidu kvaliteedimärkidest on juba madalam. Samuti selgus uuringust, et mida tuntum märk, seda enam mõjutab see ostuotsust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles