Suursaar tahetakse turistidele avada

Venemaa Kingissepa rajooni administratsiooni juhi Viktor Gešele sõnul on selle saare avamine turistidele väga vajalik. Gešele rääkis sellest Sillamäel, Soome lahe merendusassamblee koosolekul.

“See on meile ajalooliselt väga oluline saar. Inimesed tahaksid seal käia. Peaksime avama selle purjekatele, reisilaevadele ja võimaldama juurdepääsu väikelennukitele ja helikopteritele,” rääkis Gešele.

Suursaar on eriline nii looduse kui ajaloo poolest, lisas Gešele, ning seetõttu on vaja, et Eesti ja Soome koos Venemaaga arendaksid seal turismi. Venelastel on muidugi vaja oma valitsusele selgeks teha, et Suursaare turismiobjektiks muutmine on vajalik ning kasulik. Gešele sõnul on tarvis saarel tulevikus avada ka piiri- ja tollipunkt, et seal saaks arendada rahvusvahelist turismi.

Soome lahe idaosa saarte avamist on arutatud juba paarkümmend aastat. 1997. aastal olid Leningradi oblasti ja Ida-Virumaa juhid Jõhvis koos ning siis räägiti sellest, et saartele võib pääseda juba hiljemalt aastatuhande lõpus. Seejärel rajas Venemaa Suursaarele sõjaväebaasi ning turismi arendamine pandi kalevi alla.

“Seal pole mingit sõjaväebaasi, lihtsalt mõned sõjaväelased. Peame tegema nii, et meie soov turismi arendada ja sõjaväelaste tegevus teineteist ei segaks. Peame tegema nii, et osa saart on suletud ja seal tegutsevad relvajõud, teine osa on turistidele avatud. Peame selle võimalikkust ja vajalikkust ka oma riigi juhtidele selgitama. Ka Venemaa president Vladimir Putin ütles pärast Suursaare külastamist, et saar on vaja avada,” rääkis Gešele.

Turistidele pakub huvi nii loodus kui ajalugu. Gešele on sellel saarel käinud kolm korda ja ta ütles, et ilusa ilmaga lummab saare karm loodus, viletsama ilmaga on põhjust nautida ajalugu.

Suursaare kõrval on Tütarsaared, lisaks hulk väiksemaid saari Peterburi lähedal.

“Muidugi võiks tulevikus kõikidel käia, aga alustada tuleks Suursaarest. Just see saar peab andma tõuke turismi arendamiseks ka teistel Soome lahe idaosa saartel. Need on lisaks ka ohtlikud, kuna viimase sõja aegsed miiniväljad on seal osaliselt alles,” ütles Gešele.

Seda, kui suur võib turistide huvi Suursaare vastu olla ja kui palju peaks maksma saare külastamine, Gešele praegu öelda ei oska.

“Seda ei oska praegu öelda keegi, ei Eestis, Soomes ega ka Venemaal. Küll aga on selge, et Kingissepa rajoon saaks turismi arendamisest Suursaarel kasu. See annaks tööd, eriti noortele,” märkis ta.

Suursaar on Gešele sõnul ka piirkond, kus arendada moodsat energeetikat – tuule, päikese ja maasoojuse arvel toodetavat elektrit. Energeetika ja turism, väikelaevade teenindamine ja muu väikeettevõtlus peaks Soome lahe suurimale saarele elu sisse puhuma.

Saar asub Peterburist 180 kilomeetri kaugusel. Seega saaks sinna Neevalinnast laevaga umbes nelja tunniga, kopteriga võtaks sõit aega aga umbes tunni.

Suursaar

• Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; soome Suursaari, rootsi Hogland, vene Гогланд, Gogland) on Venemaale kuuluv saar Soome lahes, 180 km Peterburist läänes ja 120 km Viiburist edelas, kaugus Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust (Kotkast) 40 km.
• Saare pindala on 21 km². Saar on kaljune ja lõuna suunas kõrgenev (erinevail andmeil 158 meetrist kuni 176 meetrini). Saare pikkus on 11 km, laius 1,5–3 km. Saar jääb halduslikult Leningradi oblasti Kingissepa rajooni.
• Suursaar oli asustatud soomlastega vähemalt 16. sajandist.
• Saarel on jäänused soomlaste Suurkyläst ja selle kalmistust.

Allikas: Wikipedia