Heledanahaline naine ja tema mulatitarist tütar – milline on nende lugu?

Kristi Ehrlich
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sandra Mesipuu ja tema tumeda­nahalise tütrekese Margareti poole pöördutakse praegu sageli lausega “Oi, kui armas laps”, kuid naine on valmis ka selleks, et tütar jõuab ikka, mil tekivad kontaktid lasteaia- ja koolikaaslastega, ning suhtumine võib muutuda.
Sandra Mesipuu ja tema tumeda­nahalise tütrekese Margareti poole pöördutakse praegu sageli lausega “Oi, kui armas laps”, kuid naine on valmis ka selleks, et tütar jõuab ikka, mil tekivad kontaktid lasteaia- ja koolikaaslastega, ning suhtumine võib muutuda. Foto: Marianne Loorents

Sandra Mesipuu (27) ja tema tumeda­nahalise tütrekese Margareti (2) poole pöördutakse praegu sageli lausega “Oi, kui armas laps”, kuid naine on valmis ka selleks, et tütar jõuab ikka, mil tekivad kontaktid lasteaia- ja koolikaaslastega, ning suhtumine võib muutuda.

Hoolimata sellest, et Mesipuu ise on väikelinna Rakveresse n-ö sisserännanu, kellel puuduvad siin lapsepõlve- või kooliaegsed sõbrad-tuttavad, ja tema kõrval tipib tumedate krussis juustega Margaret, on neid siin hästi vastu võetud.

Kuid Mesipuu sõnul on tema tööpõld ikkagi lai, et muuta kaaskodanike mõttemaailma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles