Juhtkiri: Lumine ootuse värv

Laupäevases Virumaa Teatajas ilmus kaunis sähvatus põllul mõnusalt söövast luigeparvest, millel juures küsimus, kas luiged lähevad ja lumi taga. Just nii juhtuski. Rahvatarkus kehtis nüüdki, ehkki paljude jaoks tuli jõulukuu keskel allasadanud lumi siiski ootamatult. Pühapäeva õhtul langes Rakvere kandis laia lund, mida jätkus ka järgmiseks hommikuks täitsa arvestatavas koguses. Oli juba kolmas advent...

Küllap tõi ootamatult saabunud, kuid samal ajal ka oodatud lumevaip nii positiivseid emotsioone kui ka muret. Kes saab esimese trauma, sest ei arvesta libeda tänavaga, kes teeb esimese pika liu. Vähemalt korra aastas peame, vaatamata juttudele kliimasoojenemisest, siin Põhjatähe all saama kelgutada, lumememme kokku mätsida ja lumeingleid teha.

Kindlasti leidub neidki, kellele saabus esmaspäeva hommikul uudisena tõsiasi, et lapsele ei lähe eelmise aasta talvesaapad jalga. Ka paksude vettpidavate kinnaste leidmine või suusamütsi otsimine võib nendel hommikutel korjata nii vajalikke minuteid. Ja tänavaid pidi sihtkohta vantsides võib märgata mõndagi inimest, kes otsib lumelabida või luua kuurist üles alles siis, kui lumekuhi on juba talumatult suur, nii et väravast välja ei pääse. Või ei lähe auto enam miinuskraadiga käima. Ja kõige lõpuks veel liiklus oma ohtudega.