Eestis on umbes miljon hektarit soid ehk üle 22 protsendi riigi kogupindalast. Tundub, et vähevõitu, sest rahvusvaheliste lepete kohaselt peab Eesti 10 000 hektarit soid juurde tegema.
Eesti muudab metsad soodeks tagasi
16. detsember 2015, 07:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Marko Pomerants rääkis, et soostatakse metsi, mis omal ajal kuivendatud.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul jõuab RMK järgmise aasta lõpuks selle ülesande täitmisega poole peale. “Õigem on küll öelda, et järgmise aasta lõpuks oleme loonud eeldused 5000 hektari soo tekkimiseks, sest kogu protsess võtab aega päris mitu inimpõlve,” kõneles ta.
Üks suur soostamise projekt käib Lääne-Virumaa lõunaosas Endla looduskaitsealal Linnusaare rabas, kohas, kus saavad kokku Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Jõgevamaa piir.
Suur osa rabast kuivendati eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel ning sinna on kasvanud korralik mets. Nüüd võetakse metsa oluliselt harvemaks.
“Omaaegsest kuivendamisest annavad märku männitüved, mis teevad vahepeal korraliku jõnksu,” ütles Aigar Kallas.
Rakke vallas asuv Mardimäe sihtkaitsevöönd, kus on metsa soo rajamiseks juba kõvasti langetatud, annab Kallase sõnul tublisti mõtlemisainet, sest tegu on metsiste pesitsusalaga.
“Ühelt poolt on metsised selle paiga hästi omaks võtnud, teisalt peaks lagedamas metsas neil veel rohkem mänguruumi olema ning jõnksuga puud on neile ju hästi meele järgi,” lausus ta.
Marko Pomerants avaldas lootust, et metsised Mardimäelt siiski ei põgene ja kohanevad hästi uute oludega.
Linnusaare rabas luuakse tingimused 625 hektari soo tekkeks. Selle hulgas on ka 77 hektari suurune lageraieala. “Tegemist on Eesti suurima lageraiega, mis ületab seni tehtud suurima lageraie kaks korda,” rääkis Aigar Kallas.
Lisaks metsa langetamisele suletakse kuivenduskraavid. “Meil on küll kombeks, et traktorid metsateedel ei sõida, kuid siin oleme seda tava eiranud,” vabandas Kallas mudamülkaks muutunud teed. Nimelt lükatakse tee pärast metsatööde lõppu lihtsalt kahele poole kraavidesse laiali – nii pole vaja täitematerjali kaugelt tooma hakata.
Ja mõnele poole jäetakse väikesed metsatukad kasvama, et neist tulevikus soosaared kujuneksid.
“Saja aasta pärast peaks siin juba korralik raba olema,” avaldas Marko Pomerants lootust. Keskkonnaminister lisas äsja lõppenud Pariisi kliimakonverentsi valguses, et soode taastamine on samuti väike panus kliima soojenemise peatamisse.