Pagulased pagevad Vaost

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vao pagulaskeskus.
Vao pagulaskeskus. Foto: Marianne Loorents

Alates eelmise aasta jaanuarist on Vao pagulaskeskusest omavoliliselt lahkunud 29 inimest, neist 20 sel aastal.

Vao ajutise varjupaigataotlejate majutuskeskuse juhataja Jana Selesneva ütles, et lahkujate seas on nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu. Lahkutakse ka kogu perega. “Isikud on pärit erinevatest riikidest,” sõnas keskuse juhataja.

Selesneva selgitas, et ajutise varjupaiga taotlejad peavad olema õhtul kella kümnest kuni hommikul kella kuueni majutuskeskuses.

Kui nad soovivad sel ajal kuhugi minna või on kuskil ära, siis peavad tegema avalduse, kus nimetavad minemise põhjuse ja eesmärgi ning jätavad oma kontaktandmed, samuti teatavad tagasituleku aja. Kui isik lahkub ette teatamata, teavitatakse Selesneva sõnul sellest politsei- ja piirivalveametit.

Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses on ikka ette tulnud juhtumeid, kus varjupaigataotleja lahkub menetluse keskel omavoliliselt majutuskeskusest, selgitas Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistik.

Eelnevatel aastatel on taoliste juhtumite arv aastas jäänud alla viie.

Käesoleval aastal on kadumisi olnud paarkümmend. “Kadumiste arvu tõus on selgitatav sellega, et kasvanud on ka taotlejate üldarv,” jätkas Kivistik. “Info kadunud inimese kohta jõuab kõigile operatiivtöötajatele ning teda otsitakse. Kui ta tabatakse, on võimalus taotleda kohtult luba tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.”

Harkus asuvast välismaalaste kinnipidamiskeskusest ei ole inimesel võimalik lahkuda. Kinnipidamiskeskusest vabastatakse inimene siis, kui tema kinnipidamise aluseks olnud asjaolud ära langevad. Näiteks kui ta riigist välja saadetakse.

Eestist ära minna pole ajutise varjupaiga loa taotlejal võimalik, sest menetlemise ajal ei ole tal kehtivaid dokumente. Ainsaks dokumendiks on varjupaigataotleja tunnistus, kuid sellega reisida ei saa.

Kui varjupaigataotleja lahkub sellest teavitamata, siis Kivistiku sõnul tehakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul tema varjupaigataotluse suhtes tagasilükkav otsus.

Pärast seda, kui inimese taotlus on tagasi lükatud, ei ole ta enam varjupaiga taotleja, kaotades õiguse saada seadusega määratud abi.

“Vao keskusest või ka mujalt lahkunud varjupaigataotlejad lahkuvad üldjuhul Eesti piiridest ja viibivad suure tõenäosusega mujal riigis,” jätkas Kivistik.

Juhul kui ta teises riigis tabatakse, saadetakse ta tagasi sinna riiki, kus ta varjupaika on taotlenud. Eestis on tal võimalus esitada uus ehk korduv varjupaigataotlus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles