Kiri: Aitäh õnnitlejatele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lumi sädeleb ja särab kui hinnaline kristall.

Puudele, põõsastele ümber seotud on härmalõngast õhuline sall.

Kõik on nii ebamaiselt kaunis, habras, kuid siiski väga karm.

Selline ta ju ongi, me loodus, me eestimaine talv.

Need read meenusid 11. detsembril, kui kuulasime Rakvere Kolmainu kirikus Mendelssohni pulmamarssi, millega avati kuldpulmaliste austamisüritus. 1965. aasta veebruaris, kui meie abiellusime, oli täpselt selline kena talveilm, nagu eespool mainitud.

Selle aja sees on kõike olnud. Rõõmu ja kurbust, naeru ja pisaraid. Solvumist ja andestamist, nagu elus ikka. Kõige kallim vara on meile me lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed. Ja mis saabki veel ilusam olla kui see, et üks väikemees tuleb, seab oma väikesed käekesed ümber kaela ja teeb kalli-kalli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles