Lõhejõgedel keeluajal tehtud röövpüük tõi kaasa 33 väärteomenetlust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunda jõgi.
Kunda jõgi. Foto: Meelis Meilbaum

Kalakaitseinspektorid alustasid hilissügisel Eesti peamistel lõhejõgedel Harju- ja Lääne-Virumaal lõheliste röövpüügi tõttu kokku 33 väärteomenetlust.

Lisaks eemaldati oktoobri keskpaigast novembri lõpuni kahe maakonna jõgedest hulk ebaseaduslikult püügile seatud püüniseid, milleks olid enamasti nakkevõrgud, ütles keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.

"Röövpüüdjad kasutasid erinevaid vahendeid alates konksudest-kahvadest kuni mõrdadeni," rääkis Tuul. "Vasalemma jõel tabati kaks meest, kes püüdsid kalu elektriga. Osa rikkujatest on oma karistuse kätte saanud, osa menetlusi, sealhulgas elektriga kalastamine, on veel pooleli."

Tuule sõnul tuvastasid inspektorid enamiku rikkumisi ajal, kui kala juba intensiivsemalt jõgedesse tuli. Lõppenud aastal langes see periood oktoobri lõppu ja novembri algusesse. Hiljem tuvastati rikkumisi juba vähem. "Võib olla oli oma mõju ka meedias ilmunud lugudel lõhejõgedel toimuvast järelevalvest ja vahelejääjatest," sõnas Tuul.  

Lõheliste kudeajaks kavandas keskkonnainspektsioon varasemal järelevalvekogemusel  ja riskianalüüsil põhineva kontrollikava. Peamise tähelepanu all olid suuremad lõhejõed, samuti merelahed ja jõgede suudmealad.

Sel perioodil tulid inspektsioonile appi vabatahtlikud Eesti Kalastajate Seltsi (EKS) eestvedamisel. Kokku aitas lõhejõgesid valvata rohkem kui 50 vabatahtlikku. Keila jõel oli valve tagatud ööpäevaringselt. Algselt planeerisid vabatahtlikud Keila jõel valves olla nädala, aga lõpuks valvati umbes kolm nädalat.  

"Kindlasti õnnestus tänu lisajõududele lõhejõgesid paremini kaitsta. Tõenäoliselt pidi nii mõnigi röövpüügi kavatsusega jõe äärde tulnud isik kohapeal oleva kontrolli tõttu oma plaanist loobuma," lausus Tuul.

Hiljuti EKS-iga lõppenud aasta tulemusi arutades jõuti järeldusele, et koostöö on vajalik ja see jätkub ka järgmisel aastal. Esimest korda tulid vabatahtlikud inspektoritele appi lõhejõgesid valvama 2014. aastal. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles