Kaitse veetorusid pakase eest

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruumis, kus on veearvesti, peab olema vähemalt +2 kraadi.
Ruumis, kus on veearvesti, peab olema vähemalt +2 kraadi. Foto: Ants Liigus

Saabunud krõbe külm võib kaasa tuua ebameeldiva üllatuse – vesi torustikus jäätub ja suuremate miinuskraadidega pole ime, kui toru pinnases lõhki läheb. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) soovitab vanad veetorud üle kontrollida ja probleemsed kohad käepäraste vahenditega soojustada.

“Eriti tasuks probleemile tähelepanu pöörata neil, kellel on torustikuga juba varem probleeme ette tulnud. Tõenäosus, et toru kinni jäätub, on külmal lumevaesel perioodil kindlasti suurem,” rääkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees.

Ehitusnormide kohaselt tuleb vee- või kanalisatsioonitoru paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri, kuid vanemate hoonete ümbruses on mullakiht sageli paigast nihkunud või õhenenud. Külmanõrkadeks kohtadeks on enamasti sissetallatud või -sõidetud teed, toru sisseviik hoone vundamendi juures, külm kelder või külmad välisseinad.

“Kõige ebameeldivam pakase tagajärg on toru lõhkemine maapinnas. Selle põhjuseks on temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine,” selgitas Vahur Tarkmees. “Eriti haavatavad on malmtorud ja nende ühenduskohad.” Üldine soovitus on spetsialistil lasta kaameraga üle vaadata torustik, kui see on vanem kui 20 aastat.

Lisaks torustikule tuleb talvel tähelepanu pöörata veearvestile ja ruumile, kus see asub. Kindlasti ei tohiks seal temperatuur langeda miinuskraadidesse, sest jäätunud vesi võib veearvesti lõhkuda.

Maakodus või hoones, mida pidevalt ei köeta, on soovitav vesi ajutiselt sulgeda ja torustik talveks tühjaks lasta, et vältida torude või veearvesti lõhkemist.

Soovitused torustiku külmakahjude vältimiseks:

  • Hoonetes, eriti keldrites, tuleks veenduda, et talvekülm torustikule ligi ei pääse. Torude ja akende soojustamiseks sobivad vanad riided, ajalehed, vill, penoplast jm.
  • Aeda ei tasu lehtedest päris puhtaks riisuda, lehed võib kuhjata kaitsva kihina torustiku kohale. Hiljem saab külmanõrkadele kohtadele kuhjata ka lund, kuna lumi toimib talvel parima loodusliku maasooja hoidjana.
  • Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, võiks talvel valida liikumiseks teise tee. Kui see ei ole võimalik, saab ristumiskohadele paigaldada ka spetsiaalsed matid.
  • Juhul kui spetsialist avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb kogu torustik paigaldada sügavamale, kus külm ligi ei pääse. Joogivee plasttorule on võimalik paigaldada ka spetsiaalne küttekaabel.
  • Kui veearvesti asub veemõõdukaevus, tuleks talveks kaevukaas soojustada. Selleks sobib näiteks 100 mm peno­plast, millest tuleb lõigata kaevukaanesuurune kate ja asetada see kaane alla.
  • Kui külm ikkagi asu ei anna, on viimane võimalus jätta vesi ööseks õige pisut nirisema – voolav vesi ei jäätu.

Allikas: EVEL

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles