Kogenud sahamehe jaoks on iga lumi uus

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raktoomi kogenud sahamees Arvo Neuhaus oli väljas juba hommikul kell neli.
Raktoomi kogenud sahamees Arvo Neuhaus oli väljas juba hommikul kell neli. Foto: Marianne Loorents

Eile keskpäeval, kui sahamees lükkas lund Rakvere äärelinna kitsal tänaval, olid ilmaolud head. Tõsine töö käis aga juba tunde varem mõned kilomeetrid eemal, kus liiklejate meelehärmiks oli kõik lumme mattunud.

Varahommikul, kui inimesed veel voodites lumest und nägid, koristasid Raktoomi viis sahameest maakonna pealinna tänavaid.

Arvo Neuhausi (59) tööülesanne oli vilkuritega sahaauto abil puhtaks saada linna põhitänavad ja busside sõiduteed. “Need on prioriteetsed kohad, seejärel, kui aega jääb, lükkame ka kõrvaltänavaid. Täna alustasin kell 4 hommikul Tallinna tänavast, siis linna valgusfoorikohad. Ega ei jõua kõike kella 8ks hommikul valmis,” tõdes ta.

Keset päeva, kui linn oli enam-vähem puhas ja rahu maa peal, hakkasid Rakvere sahamehed vaikselt tööpäeva kokku tõmbama.

Suure vaeva nägija oli tehtuga rahul: “Praegu juba tundub, et asi hakkab looma, ilusam on juba, eks ole? Ütleksin, et ega 5+ ei saagi olla. Lükkame nii palju puhtaks kui võimalik. Ega kõiki platse ja suuri ristmikke lihtsalt ei jõua.”

“Jah, eks endal tekib ka mõnikord tunne, et mis ma siin teen parasjagu. Varsti on kõik nagu enne,” lisas lumelükkaja.

Kui päev toob sadu juurde, tuleb mehel õhtul taas välja minna. Töö nõuab, et inimene, kes sellise ameti valinud, peab magama minema vara ja kodust välja tulema kasvõi jõulude või sünnipäeva ajal.

“Ja ilmateade – see on ikka televiisorist meie põhisaade,” märkis ta muiates. Arvo Neuhausi ülesanne on mitu korda päevas lumest puhtaks teha üle 30 kilomeetri tänavaid.

“Inimesed on vahel tänaval auto kinni pidanud ja küsinud, et miks sa siia lund lükkad. Ma olen ikka öelnud, et lund taevasse tagasi ei pane. Võib juhtuda, et mõnikord lükkame tõesti värava juurde lumevalli, midagi pole teha,” palus sahamees mõistmist, ja väitis samas, et ega kõik inimesed ka nendega nurise. “Alati on neid, kes pole kunagi millegagi rahul,” nentis Neuhaus, kellel on lumesaha roolis kogunenud aastaid omajagu. Kuus aastat kõrge auto roolis teed jälginud sahamees avaldas arvamust, et kannatlikumad võiksid kaasliiklejad töömeeste suhtes olla küll.

“Saage aru, me teeme tööd, keegi ei kooserda niisama jalus. Ei ole nii kiire, et on vaja mööda trügida,” manitses ta.

Oma kaaslase, oranžide vilkuritega lumesahamasina kohta rääkis juht, et omavahel tuleb teha koostööd ja tasa ja targu toimetada.

“Auto on mul hea, suure läbivuse ja hea manööverdamisvõimega. Lumesahal ei tohi lükates liikumiskiirus olla üle 10 kilomeetri tunnis. Eks ta tahab ikka harjumist saada. Gabariiditunnetus on vajalik ja autol on kange palju. Ainuüksi käike on kuusteist. Kes esimest korda hakkavad lükkama, neil on tükk tegemist. Peame jõudma kogu linna puhtaks teha. Tööd on vaja teha kiiresti, ökonoomselt ja ideaalselt. Küsimus on selles, kui kiiresti jõuad eesmärgini. Kui kogu aeg juurde sajab, siis tuleb mõista, et sellega läheb lihtsalt aega,” rääkis Neuhaus, keda on linn hea töö eest tunnustanud lausa aumärgiga.

Ehkki sahamehe enda tööots saab tehtud, võtab ta veel enne kojuminekut kõne kaastöötajale, et küsida, kus töö pooleli, et kampa lüüa. Ja ruttaski töömees appi, lumepilv taga ja kollane vilkur plinkimas. Kuid lund – seda sadas õhtuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles