18. jaanuaril tähistab 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon väeosa 98. aastapäeva rännakmarsiga läbi Rakvere linna.
Suurtükiväelased tähistavad aastapäeva marsiga läbi Rakvere
13. jaanuar 2016, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hommikul kell 9 asetab suurtükiväepataljoni juhtkond traditsiooniliselt pärja Rakvere linnakalmistule maetud kapten Jaan Tõnissoni hauale, kes oli Vabadussõjas suurtükipatarei ülem.
Kalmistult liigutakse bussidega Rakvere raudteejaama ette, kus kell 9.50 toimub pataljoni rivistus. Umbes kell 10 alustavad suurtükiväelased kaitseväe orkestri rivitrummarite saatel rännakmarssi, mis kulgeb marsruudil Küti tänav–Tallinna tänav–Lai tänav–Koidula tänav–Vabaduse tänav–Karja tänav–Rägavere tee–Rägavere ausammas–Rägavere mõis–Vaeküla-Liiva.
Rännaku sihtkoht, Vaeküla-Liiva küla, on ühtlasi esimene Eesti suurtükiväe lahingupaik Vabadussõjas.
Rännakmarsil osalevad suurtükiväepataljoni tegevväelased ning ajateenijad, kokku ligi 80 võitlejat. Isikkooseis on lahingvarustuses ja kannab teenistusrelvi.
Kõik linnaelanikud on oodatud Rakvere raudteejaama ees toimuvat rivistust vaatama ning rännakul osalevaid kaitseväelasi tervitama.
Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuari 1918, kui Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.