Juhtkiri: kaotatud usalduskrediit?

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik esitas siseminister Hanno Pevkurile arupärimise seoses politsei- ja piirivalveametis toimunud avaliku raha võimaliku kuritarvitusega. Dokumendid näitavad, et politseiameti krediitkaardiga ostis peadirektor Elmar Vaher Tallinna lennujaamast 299 eurot maksvad kõrvaklapid ning 139,41 euro eest matkasaapad.

Kõrvaklappide liiga kõrge hinna üle võib vaielda, kuid vormi juurde kuuluvate jalavarjude soetamine nõuab seaduse järgi riigihanget.

Elmar Vaher on vabandanud, et saapaost võis kolleegidele varju heita, ja rääkinud, kui oluliseks peab ta riigiasutuse rahakasutuse läbipaistvust.

Aga nüüd on rahva õiglustunne saanud riivata, usalduskrediit politsei- ja piirivalveameti vastu on kahanenud.

Veel poole aasta tagune uuring kinnitab, et Eesti elanikud usaldavad institutsioonidest kõige enam päästeametit, selle kannul aga kohe politsei- ja piirivalveametit. Nüüd on töövõidud, mille taga on paljuski Vaheri energia ja jõud, järsku tema enda tobeda eksimise kaudu kahvatunud.

Prokuratuur juhtumis midagi kriminaalset ei näe, sest Vaher lasi kulutatud summad oma palgast kinni pidada. Kuid tehing krediitkaardiga tekitab ikkagi küsimusi. Kas Vaher tasus arve alles siis, kui asja vastu hakati huvi tundma?

On lubamatu, et politsei rikub reegleid, mille täitmist peab ise kontrollima. Riigisektoris on reatöötajaid lahti lastud ka kergemate eksimuste eest – kuu aega tagasi kaotas politseiametis inimene töö politseivormide ebakorrektse hanke tõttu.

Ja milleks ametimeestele krediitkaardid? Kas need on vajalikud, kui palgad on nagunii korralikud? Tööga seotud arvetega õiendamiseks on ju raamatupidajad? Küsimusi tuleb siit ja sealt.

Õiglustunne vastab meis kõigis erinevalt. Loomulikult on kurb, et mitte öelda piinlik, kui inimene, kes kehastab riigi jaoks õiglust, turvatunnet, korda, teeb sellise käigu. Summa on väike, aga põhimõte on oluline. Mistõttu erandeid teha pole võimalik.