Johannes Aavik võrdles keelt masinaga. Veskite ja aurumasinate ajal oli hea ka riiki võrrelda keeruka masinavärgi ehk mehhanismiga, mille rattad, kolvid ja kepsud peavad olema hästi õlitatud. Kui uskuda vanasõnu (“Mäeritud ratas jookseb ikka libedasti”), oli parimaks määrdeaineks altkäemaks. Ega võimsad patriarhaalsed impeeriumid, nagu Tsaari-Venemaa ja Austria-Ungari, teisiti toimida saanudki.
Tänapäeval on nii riigid kui masinad muutunud nutikamaks, mistõttu läheb vaja moodsamaid võrdlusi. Kui riik on arvuti, on põhiseadus operatsioonisüsteem ja muud seadused rakendusprogrammid. Kodanikud võiksid olla failid, mis paiknevad kaustades ehk kataloogides, millel on omakorda alamkaustad (maakond, vald, küla, korteriühistu, perekond vms). Riigijuhid oleksid süsteemifailid, näiteks need, mis asuvad kausta Windows alamkaustas System ja mille kustutamisel muutub süsteem ebastabiilseks või kukub kokku. Lihtkodanikud oleksid dokumendid ja pildid, helid ja videod – kõik see, mille kohta inglise keeles öeldakse content (sisu) ja mille pärast programme, operatsioonisüsteemi ja arvutit ennast üldse vaja läheb.