Arvo Iho: iseennast filmi heaks ohverdada ei tasu

Maarja-Liis Orgmets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere lähistel sündinud Arvo Iho on tuntud kui filmirežissöör, -operaator ja fotograaf. Eelmisel nädalal kohtus kirglik filmimees Lääne-Virumaa keskraamatukogus lugejatega.
Rakvere lähistel sündinud Arvo Iho on tuntud kui filmirežissöör, -operaator ja fotograaf. Eelmisel nädalal kohtus kirglik filmimees Lääne-Virumaa keskraamatukogus lugejatega. Foto: Marianne Loorents

Rakvere lähistel sündinud Arvo Iho on tuntud kui filmirežissöör, -operaator ja fotograaf. Eelmisel nädalal kohtus kirglik filmimees Lääne-Virumaa keskraamatukogus lugejatega.

Filmimees rääkis oma elust, loomingust ning veidi ka eelmise aasta lõpus ilmunud elulooraamatust “Karu südamega mees”. Siiski ei pea Arvo Iho Annika Koppeli kirja pandud teost eluloo-, vaid pigem loomingut tutvustavaks raamatuks. “Ma tahtsin, et inimesed teaksid midagi ingerisoomlastest, minu isast ja emast ning sellest, et ma nüüd, kui ma enam filme ei viitsi teha, teen pilte,” rääkis ta. Oma piltidest on mees kokku pannud juba üheksa näitust.

Viimase töö Mosfilmis tegi Arvo Iho 2006. aastal ning põhjus, miks ta filmitegemisest loobus, on seotud õnnetusega. “Läksin oma kola Moskvast ära tooma, olin väsinud, jäin roolis magama ja panin metsa. Murdsin neli ribi ja vigastasin selgroogu. Tänu sirelivõsale jäin ellu, see võttis kiiruse maha,” rääkis ta. See oli niivõrd halb ja pikka paranemist nõudev kogemus, et mees otsustas: ennast ühegi filmi nimel ohvriks tuua ei tasu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles