Paar kilomeetrit uputavast jõest

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäätuv Kunda jõgi.
Jäätuv Kunda jõgi. Foto: 5 X Meelis Meilbaum, kaart

Kunda linna piires, tegelikult vähem kui kahe kilomeetri pikkusel lõigul, on Kunda jõge mõjutamas päris mitu inimese poolt loodud takistust - kolm paisu ja kaks veevõtukohta, lisaks veel mitu silda. Ja kõik need mõjutavad kindlasti jõevoogude käitumist. Mõni rohkem ja mõni vähem.

Maanteesillast veidi sisemaa poole jääb Kunda Nordic Tsemendi veevõtukoht. Tsemenditehas kasutab jõevett tootmisprotsessis. Ning maanteesilla all olev pais aitab tagada, et vett tsemendimeeste jaoks ikka koguneks.

2003. aastal käivitas IMG Energy Kunda maanteesilla all oleval paisul hüdroelektrijaama, kolm aastat tagasi sai valmis ka kalalift, mis peaks merest jõkke kudema tulevad lõhelised paisust üle aitama. Lift seisab jõude ja ootab oma aega. Ning tegelikult oleks saanud need mitusada tuhat eurot ilmselt märksa paremini keskkonnahoiu nimel ära kasutada, sest ei ole näha, et ka lähema paari aasta jooksul suudaks ükski lõhe või meriforell merest liftini ujuda.

Estonian Celli veevõtukoha ees on samuti väike pais, mis jääb vanast hüdroelektrijaamast u 400 meetrit ülesvoolu. See pais on üpris madal ning pildilt välja ei paistagi. Sealt saaksid kalad vabalt üle. Aga sinna nad ei pääse, sest suur pais on müürina ees. Estonian Cell mõõdab pidevalt veetaset jões ning fikseerib kõik selle kõikumised.

Kunda vana hüdroelektrijaam ehitati 1893. aastal ning oli tollal nii Baltikumis kui kogu Tsaari-Venemaal üks moodsamaid. Algselt tootis jaam elektrit Kunda tsemenditehasele ning töötas kuni 1943. aastani. 1959. aastal käivitati hüdrojaam uuesti ning pandi seisma 1971. aastal. Jaam renoveeriti 1996–1999. Mõned aastad see töötas, kuid praeguseks on juba tükk aega seisnud. Jaama omanikule pole lihtsalt antud vee erikasutusluba, see on aga seotud keskkonnakaitsjate sooviga rajada kaladele läbipääsutee. Päris paljud keskkonnakaitsjad näeksid hea meelega 6,4 meetri kõrguse paisu lammutamist, muinsuskaitsjate meelest ei saa see aga kõne allagi tulla.

Lontova sild on mõne teadlase hinnangul juba ise päris oluliseks takistuseks vee liikumisele ning silla olemasolu võib aidata kaasa jäätumisest tingitud üleujutustele. Igal juhul just Lontova silla lähistel kipub jõgi oma voolusängist väljuma ning hakkab pakaselistel talvedel ümberkaudseid maju ohustama. Praegu on ilmad küll soojad ja erilisi probleeme pole, kuid keegi pole öelnud, et sel talvel veel krõbedat pakast ei võiks tulla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles