Pagulastest ja veokitest

Einar Vallbaum
, riigikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Einar Vallbaum
Einar Vallbaum Foto: Erakogu

On vähemalt kaks teemat, millega riik on meediakommunikatsioonis korralikult ämbrisse astunud, ning need kolisevad veel tükk aega, enne kui olukord taastub. Esimene on pagulastemaatika, millega seonduv on olnud vastuoluline, heitlik, hämav, ebakindlust sisendav ning õiglustunnet riivav. Arutelud ja segadus vastuvõetavate hulga ümber, viitamine tolerantsusele, pidevad uudised sellest, kui palju riik hakkab  saabujate peredele toetusi maksma, lood sellest, et riik lubab pagulastele väga kalleid kortereid ning eestlastest abivajajatega võrreldes oluliselt suuremaid toetussummasid – kõik see pani inimesi arusaadavalt nördima. Tulemuseks räsitud õiglustunne ning inetud intsidendid, mis pahameelt äärmuslikus vormis väljendasid.

Kõige suuremaks kannatajaks olid aga need teisest rahvusest siinviibivad kodanikud, kes olid vahetusõpilasteks, töölähetustes, ülikoolis tudeerimas, vabatahtlikena abistamas või pealinnas äri ajamas ning kes pandi ühte patta siia soovivate pagulastega ja pidid seega taluma inetuid kommentaare ja vastama õelatele küsimustele. Hea, kui sellega asi piirdus. Ja seda mitte millegi eest! Selle eest, et nad näevad välja teisiti kui eestimaalased, ja selle eest, et riiklik meediakommunikatsioon on olnud null.

Alles nüüd on hakatud aru saama, et vaja on plaani, konkreetseid seisukohti ja võrdset poliitikat pagulaste vastuvõtu asjus. Alles nüüd saame teada, et riik kavandab pagulaste toetusi kärpida ja kaotab senise korteriüüri arvestamise metoodika.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles