Sinu, minu või meie Eesti - kas ja keda uskuda?

Keio Soomelt
, Vaivara kultuurielu juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keio Soomelt.
Keio Soomelt. Foto: Meelis Meilbaum

Filmis “Nimed marmortahvlil” tekib kõnekas vaikus, kui üks tegelastest püstitab küsimuse, kas Eesti, mille eest võitlema peab, on sinu Eesti või minu Eesti. Käsper lõpetab dialoogi resoluutselt, öeldes, et tegemist on üheainsa, meie Eestiga. Filmis kirjeldatud ajaloosündmused on enamikule meist tuttavad ja me saame nautida Eestit, millele on suuresti aluse pannud needsamad poisid. Nemad andsid meile edasi riigi, mille meie anname omakorda edasi järgmistele põlvedele. Kui vaadata praegu, kuidas käitub meie riigi üks olulisemaid osi, seadusandlik võim, siis tekib paraku küsimus, milliseks see üleantav Eesti kujuneb.

Päevalehtede pealkirju lugedes pean tunnistama, et üha raskem on leida endas motivatsiooni uskuda sellesse Eestisse, mis meil käes on. Küsimus ei ole muidugi kultuuris – loomulikult on olemas teatud põhiväärtused, mis ei muutu, mis pakuvad rõõmu ja kindlustunnet. Paraku mõjutavad meie elu pigem igapäevased regulatsioonid ja otsused, viimasel ajal üha enam ka lihtsalt ebameeldiv otsustamatus. Toompeal toimuv on justkui kehv komöödia, mille teist poolt ei viitsikski vaadata.

Iga päevaga on aina raskem uskuda riigivõimu, mille valitsemine on muutumas järjest enam labaseks kaubitsemiseks. Ma ei taha siinkohal laskuda debatti kooseluseaduse vajalikkuse üle. Häiriv on riigikogu tööeetika. On raske võtta tõsiselt parlamenti, kelle arutelud seaduste vastuvõtmisel piirduvad sulle-mulle-tehingutega. Küsimus ei ole mitte seaduse pooldamises või selle vastu töötamises – küsimus on argumentides, täpsemalt, nende puudumises. Ja seda paraku mõlemalt poolelt vaadatuna. Pooldajad lihtsalt ei julge midagi konkreetset öelda, olgu siis argusest või kartusest kaotada mõnede valijate toetus. Vastased loobivad emotsionaalset soppa. Mõlemal poolel on justkui palju intelligentseid inimesi. Vist?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles