Etluskonkursil voogas sõna tundeks

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl Nukka luges end maakonna ilulugemise võistlusel noorimas vanuserühmas võidumeheks vahva ja toreda emotsiooniga. Reedel etleb poiss võidu Eesti parimatega.
Karl Nukka luges end maakonna ilulugemise võistlusel noorimas vanuserühmas võidumeheks vahva ja toreda emotsiooniga. Reedel etleb poiss võidu Eesti parimatega. Foto: Marianne Loorents

Lastehaiglas olles mul ei tulnud õhtul uni, ikka olin üleval ja kuni hommikuni. Nende ridadega saab alguse kohalikul etluskonkursil osalevate vanemate õpilaste ilulugemine.

Siia-sinna, üles-alla voogab kogu võistluse jooksul energiat ja rõõmu, nii et võiks lendu minna. Just see tunne kannab neid, kes seda kunsti kuulavad, mõistagi loevad ja hoiavad.

Keskkoolis olid minu eredaimad koolipäevad need, kui koolist lasti lugema. Kirjandusõpetaja aitas otsida harjutamiseks teksti. Proosa oli temalt, luuletus minult. Viimane oli muidugi arrrmastusest, tunnetest. Mulle meeldis seda lugeda suure emotsiooniga. Tõsi, õpetaja võttis alati hoogu vähemaks. Lahe oli tunda, kuidas autori tekst mängima hakkas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles