Juhtkiri: Õnnelikud koolilapsed?

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rakvere põhikooli lapsed edastasid direktorile ettepanekuid, kuidas õpilase elu kergemaks muuta. Pikad koolipäevad, koduste ülesannete mahukus, vabast ajast ja huviringidest loobumine – need on teemad, mida õpilased ikka ja jälle välja toovad. Sellest, et Eestis on tulemused tähtsamad kui koolirõõm, on räägitud palju.

PISA uuringu tulemuste järgi oleme Euroopas ja isegi maailmas tipus nii loodusteadustes kui matemaatikas. Aga nende uhkete tulemuste kõrval on kurb, et vaid veidi rohkem kui viiendikule lastest meeldib väga koolis käia ja 11 protsendile üldse mitte.

Selles valguses on kiiduväärt ja lausa hädavajalik, et lapsed teeksid ettepanekuid õpetajatele ning kooli juhtkonnale oma elukorralduse muutmiseks. On hea, et ei nuriseta ega hädaldata isekeskis, vaid mure vormistatakse koos ettepanekutega ja antakse sellest teada neile, kellel on muutmiseks võimu.

Tegemist on justkui väikese mudeliga kodanikuühiskonnast. Täna esitan ettepaneku kooli juhtkonnale, homme riigikogule, presidendile, ametkonnale, kellel on tahet ja võimu korrigeerida. Sest seaduste ja reeglite mõte ongi eelkõige kaitsta, aidata, korraldada inimestesse, riiki ja maasse puutuvat.

Niisamuti on ka koolieluga. See, et koolitunnid ja -päevad on tänapäeva aktiivsetel lastel pikad, on fakt.

Küsimus on selles, kuidas seda 45 minutit kasutada parimal viisil. Kas abi oleks sellest, kui koduste tööde hulk väheneks? Ehk tuleks panustada hoopis õpilastele õppimistehnikate õpetamisesse, et mõista, et matemaatikaülesannet lahendades ei ole vaja Facebooki kiigata?

Jalgrattaid ei pea alati ise leiutama, tasub vaadata nii-öelda õnnelike laste koolidesse, ehk saab sealt midagi üle võtta.

Viimati Soomes peetud haridusmessil soovitati näiteks koolilastel suurendada füüsilist tegevust, mille kaudu võimendada aju ja keha koostööd.

Maailma õnnelikkuse raportis 2015 rõhutatakse, et laste heaolu peab saama eesmärgiks igas koolis – kriitikat vähem ja laste toetamist ning head sõna senisest palju rohkem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles