Sõbrapäeva tähistamine väärtfilmidega

Dokumentaalfilm “Manhattani hundid” (“The Wolfpack”, 2015) jutustab kuuest vennast, kes on veetnud oma elu luku taga ühes Manhattani korteris.

Vanemad on sel moel püüdnud neid säästa ühiskonna laastavast mõjust. Mis aga juhtub, kui koduseinad ei suuda enam täiseale lähenevaid poisse välismaailma eest peidus hoida?

“Manhattani hundid” on uskumatu tõestisündinud lugu, mis pälvis 2015. aasta Sundance’i filmifestivali peaauhinna dokumentaalfilmide kategoorias. Puudutav, vahetu, nukker ja naljakas dokfilm naelutab vaataja silmad ekraanile ja paneb ahhetama kõige imelise ja kummalise üle, mida elu meile pakkuda suudab.

Draamas “Mustang” (2015), mis kandideerib parima võõrkeelse filmi Oscarile, suudab Deniz Gamze Erguüven soojades toonides ja kaunis pildikeeles jutustada haarava draama. Näitlejad teevad oma suurepärase töö nii ehedalt ja loomulikult, et tundub, nagu oleks tegu tõsielulooga.

Lale ja tema neli teismelist õde elavad koos vanaema ja onuga konservatiivses mereäärses Türgi külas. Ühel päeval koolist koju minnes hullavad nad poistega ülemeelikult meres. See vallandab külas tõelise skandaali. Tüdrukute kodust saab kiiresti vangla ja neile hakatakse õpetama söögitegemist ja õmblemist, et neist saaksid “head abikaasad”.

Film ei lajata sõnumit otse, vaid laseb lool areneda omasoodu ja loomulikult. Hellal teemal lugu on kohati naljakas, kuid ei muutu sellest pealiskaudsemaks.

Režissöör pakub vihjeid viimase aja Türgi konservatiivsele valitsusele, mille võimu ajal naiste olukord Türgis on pigem halvenenud. Ehkki tegu on looga teismelistest tüdrukutest ja nende rollist ühiskonnas, ei ole tegu tüüpilise naistekaga. Mõlemad filmid on alla 12aastastele mittesoovitatavad.