Keskkütteprobleem Sõmeru valla näitel

Liina Laks
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev peab keskkütet paremaks lahenduseks nii turvakaalutlustel kui ka soojema toa huvides.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev peab keskkütet paremaks lahenduseks nii turvakaalutlustel kui ka soojema toa huvides. Foto: Marianne Loorents

Eelmise riigikorra lagunedes hääbusid ka majandite katlamajad ning kortermajade elanik pidi ise vaatama, kuidas karm talv üle elada. Tänaseks on sellest välja koorunud uued murekohad.

Olukorras, kus elanikud pidid suurt leidlikkust üles näitama, tekkis palju originaalseid küttelahendusi. Kui Uhtna katlamaja ligi 20 aasta eest suleti, leidsid inimesed korterisse sooja saamiseks erinevaid võimalusi: kes ehitas väikese pliidi või kamina, kes paigaldas õhksoojuspumba, kes küttis elektriga. Praeguste nõuete järgi on korterisse õhksoojuspumba paigaldamiseks vajalik valla luba – muude lahenduste puhul peab aga tegema projekti ja kaasama ka päästeametnikud ning teised professionaalid, kes sobivust kortermajale hindaksid.

Käimasoleva päästeteenistuse kampaania ajal, millega kontrollitakse üleeestiliselt suitsuandurite olemasolu ning heidetakse pilk ka küttekolletele, on selgunud tõsiasi, et paljud inimeste soojasüsteemid ei vasta nõuetele. Päästeameti reidid on toonud ettekirjutusi ja trahve nii Ubjas, Vaekülas kui Uhtnas – süsteemid ei vasta alati uutele ohutusnõuetele ning omanikud peavad päästeameti määratud aja vältel tegema vajalikud (ja kulukad) parandused. Need võivad ulatuda suitsutoru uuendamisest kuni terve küttesüsteemi väljavahetamiseni. Probleemiks pole asjatundjate sõnul isegi nii väga küttekeha ise, kuivõrd suitsutorude seisukord – kui see pole nõuetekohane, võib suitsutoru omanikule märkamatult ära põleda ning siis juhitakse suitsugaas hoopis naabri korterisse.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles