Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas Ida-Virumaad, kus tutvustas riigiametite Ida-Virumaale viimise ideed ning arutas piirkonna arenguküsimusi.
Justiitsminister külastas Ida-Virumaad
/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
18. veebruar 2016, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Justiitsministeerium on suutnud 380 töökohta luua Ida-Virumaale. 1000 täiendavat riigi ametikohta Ida-Virumaale on täiesti realiseeritav plaan. Ida-Virumaa on perspektiivikas ja suure potentsiaaliga piirkond,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsau. „Kindlasti vajab ametite kolimine põhjalikku tegevusplaani, kus on arvestatud ka inimeste motiveerimise ning karjäärivõimalustega. Ida-Virumaale ümber paiknevate ametnike palk peab olema kõrgem kui nende Tallinnas töötavatel kolleegidel, samuti on riigi ülesanne kindlustada ametnikud kvaliteetse elamispinnaga. Elamuehituse pilootprogramm üürimajade ehitamiseks peaks alguse saama Narvast.“
Reinsalu rõhutas, et riigireform näeb ette ametiasutuste maakondadesse viimise kava ning on riigi otsustada, milline piirkond saab ametite üle toomisel prioriteediks.
„Ametite kolimine annab piirkonnale väga olulist lisaväärtust – Narva kolledži loomine ei tähenda ainult tulumaksu laekumist Narva eelarvesse vaid näitab, et Ida-Virumaa on perspektiivikas piirkond. Kui riik julgeb oma keskseid asutusi Ida-Virumaale tuua, siis on see märk ka eraettevõtjatele ja investoritele – olete siia oodatud, sellesse piirkonda tasub investeerida.“
Justiitsministeeriumi asekantsleri Priit Kama sõnul tõi Viru vangla rajamine juurde ligi 350 töötajat, neist pooled kõrgharidusega ning suurendas oluliselt sisejulgeolekut. „Ametite kolimine aitab tuua piirkonda maksumaksjaid ja tarbijaid ning elavdada ettevõtlust,“ ütles Kama, kelle sõnul muutus töötajaskond Viru vangla rajamise ning justiitsministeeriumi vanglate osakonna kolimisega nooremaks, kuna uude piirkondade olid valmis liikuma eeskätt inimesed, kes polnud veel kinnisvara teistes piirkondades soetanud.
Tartu Ülikooli Narva kolledži rektor Kristina Kallas tutvustas ka Narva Eesti maja kui võimaliku eesti keele võõrkeelena õpetamise kompetentsikeskuse ideed. „Eesti keele maja pole pelgalt õppeasutus, vaid kompetentsikeskus, kuhu koonduks kõige kõrgemal tasemel eesti keele võõrkeelena õpetamise oskus ja teadustegevus. Eesti keele võõrkeelena õpetamise kompetents on praegu väga hajus, soovime selle koondada ühte tugevasse keskusesse,“ ütles Kallas. Rektori sõnul soovib Narvas praegu eesti keelt õppida ligi 1000 inimest, Integratsiooni Sihtasutuse vahenditest saab vaid 270 inimest projektide kaudu osaleda keeleõppes.
Tallinnast teistesse piirkondadesse on viimastel aastatel kolinud Maaelu Edendamise Sihtasutus, mis paikneb Viljandis, riigikohus Tartus, justiitsministeeriumi vanglate osakond Jõhvis. Justiitsministeerium kaalub võimalust viia tulevikus üle kohtute tugiteenused, ministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskuse IT-abi.
Pärastlõunal külastas justiitsminister Narva Kaitseliitu, kohtus Riigiametnike Klubiga Jõhvis ning IRL-i Ida-Virumaa osakonna liikmetega. Ida-Virumaa visiidi käigus pani minister ka pärja Riigiküla Vabadussõja ausamba juurde.