Enne teist maailmasõda jõudis Eesti vabariik olla iseseisev veidi üle 22 aasta. Pärast taasiseseisvumist oleme suutnud juba kauem vastu pidada. Aga kas me oleme ka targemad ja oskame oma iseseisvust paremini hinnata? Ja kui terve on meie mõte ja vaim? “Ükskord – kui terve mõte –, ükskord on Eesti riik,” kirjutas Juhan Liiv 111 aastat tagasi. Mõte riik olla on iseenesest loomulikult terve, aga kui terve on Eesti riigi mõte, on omaette küsimus.
Tellijale
Juhtkiri: Palju õnne meile
23. veebruar 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“näen haigeid rahvaid sukeldunud töösse / mis toidab usse mitte tegijaid / kes pärast vihma süvenevad maasse,” kirjutas Jüri Üdi 44 aasta eest, mil Eesti riik oli juba aastaid olnud okupeeritud ja püsis vaid mälestustes. Ega palju pole tollest ajast muutunud. Oleme sukeldunud töösse ning kipume unustama seda, mis toimub meie ümber. Kipume unustama seda, milleks ja kelle jaoks Eesti riik ellu kutsutud sai.