Vöökirjast sõnasalatini ehk Kodukoha imede ilmas

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vöökirjast sõnasalatini ehk Kodukoha imede ilmas.
Vöökirjast sõnasalatini ehk Kodukoha imede ilmas. Foto: Erakogu

Küll meie ümber on palju imelist! Rahvarõiva triibuseelik vanaema riidekapis. Majad, puud ja inimesed. Sambad ja samblad. Töölehesadu avab silmad kodukoha imede ilmale.

Väike inimene on aldis maailma avastama. Kui suur inimene oskab uudishimu targalt suunata ja põnevate ülesannetega puhuda lõkkele armastuse kodukoha vastu, poevad vöökirjad hinge ja juured sügavale kodumulda.

Toetamaks lasteaia- ja algklassilaste esimesi teadlikke samme kultuuriloo rajal, korraldas Viru instituut koostöös TLÜ Rakvere kolledžiga ülevirumaalise Virumaa kultuurilooliste töölehtede konkursi. Teemadeks olid kodulugu, rahvakultuur ning Virumaaga seotud isikud, tegelased ja kangelased.

Konkursile laekus ligi poolsada töölehte 70 autorilt, neist 13 rühmatöödena. Oma kodukoha ja rahvakultuuri tundmaõppimiseks koostati koolidele ja lasteaedadele nii eesti- kui ka venekeelseid töölehti. Kõige arvukamalt leidus konkursitööde seas koduloolisi töölehti.

Lastele pakuti nuputamist ja värvimist, puslesid ja sõnasalateid, õppekäike ja fotoorienteerumist. Tutvustamist leidsid Virumaalt pärit tuntud inimesed Ellen Niidust Barutoni, rahvarõivad ning vöö- ja kindakirjad, samuti ehitised, lipud-vapid ja sõpruslinnad. Kangelastest võeti kõneks Kalevipoeg. Pillid ja puudki leidsid tee lehtedele.

Töölehed innustasid vaatama koduküla, -valda ja -linna avali pilguga, märkama hooneid, ausambaid ja loodust. Hindajad leidsid, et tööd olid rõõmustavalt eriilmelised ning kõigist saadi midagi kavandatava kultuuriloo töövihiku jaoks. Seetõttu ei hakanud nad töid pingeritta seadma, vaid tõid esile igaühe parimad küljed.

Loe edasi siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles