Kriisiaeg pärssis suuremal või vähemal määral kõigis ettevõtlusvaldkondades firmade tegevust, kuid andis ettevõtete juhtidele ka kogemusi, kuidas äris raskusi trotsides edasi minna.
Kriisiaeg andis firmajuhtidele kogemusi ja mõtlemisainet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õmblusettevõtte Segers Eesti OÜ tegevjuht Heli Eigi rääkis, et 2010. aasta on olnud firmale täiesti eriline ja seda just majanduskriisi tõttu.
“Eelmisel aastal vaatasime oma kulud üle ja tegime vajalikud muutused, mis andsid sellel aastal oma positiivse tulemuse,” ütles Eigi.
Õmblusettevõtte tegevjuht kõneles, et firma alustas uuesti 2006. aastal kõrge hinna tõttu seisma jäänud ehitusega.
“Projekteerimiste ja ehituse hinnad on praegu tunduvalt mõistlikumad kui neli aastat tagasi. Loomulikult tähendab mõistlikkus kasu mõlemale osapoolele, nii töövõtjale kui tööandjale,” selgitas Eigi.
Ettevõtte tegevjuhi sõnul andis 2010. aasta talle ka suurepärase riigiasutustega suhtlemise kogemuse.
“Oleme koostööd teinud Tapa vallaga ning purustanud müüdi ametnike kõrgel ja kaugel olemisest. Järgmisel aastal investeerime Segers Eesti töötajate töötingimustesse ja ettevõtte järgmisesse arengufaasi, milleks on logistika suurem osakaal. Käibe suurus on 2010. aastal tõusnud juba 2008. aasta tasemele ning järgmisel aastal ootab omanik minimaalselt kümneprotsendilist kasvu,” rääkis Heli Eigi ka tulevikuplaanidest.
Tõsine õppetund
Nordkalk ASi juhatuse esimehe Andres Rammuli sõnul kinnitas kriis seda, mida kõik arvasid teadvat, aga mille tunnetamine reaalsuses oli ikkagi uus õpetlik kogemus.
“Tiivustatuna kriisieelsetest üksteisele järgnevatest tõusuaastatest planeerisime üha jätkuvat tõusu. Kriis tuletas meelde ja tõestas, et tõusule järgneb alati langus ja see, kas me liigume üles- või allapoole, sõltub ühe etapi kestusest ja tõusu- või langusenurgast,” rääkis Rammul.
Kontsernijuhi arvates oli karm kogemus vajalik ja sundis mõtlema asjadele, mis olid kippunud ununema: efektiivsusele, kokkuhoiule, varudele, riskide hajutamisele, kliendikesksusele.
“Kui mingi olukord pikka aega kestab, tekkib tunne, et nii see jääbki. Kriis õpetas, et ka kriis saab ükskord läbi ja tuleb uus tõus. Peame selleks tänaseid võimalusi kasutades valmis olema,” kõneles Rammul.
Eelmine aasta läks kontsernil nii-öelda kohandumisele. “Tänavu oleme saanud juba plaane seada ja järgmisel aastal peame need realiseerima, et olla valmis järgnevatel aastatel avarduvaid võimalusi kasutama. Pean siin silmas Rakke tehases tootmise rekonstrueerimist nii tootmisvõimsuse ja efektiivsuse suurendamiseks kui ka keskkonnatingimuste parandamiseks,” selgitas Rammul.
See on kontserni Nordkalk 2011. aasta peamine ülesanne.
“Loodame põhiliselt meie tänaste klientide edule toetudes kasvu juba järgmistel aastatel,” oli Rammuli soov. 2012. aastal on kontsern valmis laiendama ka positsiooni turul, seda tänu suuremale tootmisvõimsusele.
“Tuginedes kavandatud tegevustele säilitame ja suurendame tööstusliku lubjatootmise Eestis, pakkudes kvaliteetsemat toodet klientidele, tööd meie piirkonna inimestele ja puhtamat keskkonda naabritele. Kas nüüd just kriisi selleks kõigeks vaja oli, aga ehk ikka oli ka,” rääkis Andres Rammul.
Tagasilööke jagub
Rakvere Metsamajandi juhatuse esimees Andres Alamets arvas, et kriisiaeg ei ole veel läbi.
“Jah, majandus on stabiliseerunud, aga mis tasemel,” nentis Alamets. Firmajuhi arvates on eksportivad ettevõtted suhteliselt paremas seisus.
Ka AS Rakvere Metsamajand on tulnud kriisist läbi, sest peaaegu kogu toodang läheb välja.
“Samas tahan rõhutada, et ka eksportturgudelt on tagasilöögid kerged tulema. Kaks-kolm aastat tagasi läks meie maju näiteks Taani ja Iirimaale vähemalt kaks rekka’t nädalas,” rääkis Alamets.
Kõigepealt kukkus aga ära Taani turg kinnisvaramulli lõhkemise tõttu – sama juhtus Eestiski. Praegu on Iiri turg peaaegu soikunud.
“Möödunud nädalal käis meid vaatamas edasimüüja Iirimaalt ja kirjeldas kohalikku olukorda väga mustades värvides. Inimesed on teadmatuses ja raha välja ei käida. Panga uksest pole mõtet sissegi minna, sest laene ei väljastata. Ma tahan selle jutuga öelda, et ka välisturud võivad olla väga heitlikud. Loomulikult ei kadesta ma kohalikke jaemüüjaid, eriti peale esimest jaanuari,” kõneles ettevõtte juht.
Millise kogemuse majanduskriis Rakvere Metsamajandi juhile andis?
“Jälgi ikka vana talupojatarkust, et võlg on võõra oma. Investeerides ei tohi lasta katusel pealt ära sõita. Parem natuke vähem uhkelt, aga vähemalt jätkusuutlikult,” vastas Alamets.
Kuna tänasel päeval on endiselt suhteliselt soodne ehitada, siis võttis firma ette uue tootmisangaari püstitamise. See loob võimaluse seadmeparki laiendada ja uuendada.
“Mõni küsib, kas nõudlus on siis nii suur, et laiendate. Vastus on selline, et meil peab olema mingi tootmisreserv. Oleme ausad, meie, Eesti tootjad, oleme nii väiksed, et vähegi tõsisema müügikanali tekkides on meil hing kinni. Meie sektorist veel nii palju, et puitmajatootjad ja nende partnerid on ellu kutsunud puitmaju eksportivate ettevõtete klastri. Sellel on EASi toetus ja loodame klastri tegevusest abi ühisturunduses, arenduses, näituste külastamisel. Igatahes on klaster päris hoogsalt käivitunud,” rääkis Andres Alamets.
• 2008. aastal langes Eesti majandus 3,6%,
• 2009. aastal 14,1%.