Rakvere linnavolikogus tehti kolmapäeval ajalugu, sest esimest korda peeti volikogu ees venekeelne kõne. Võõrkeeles rääkimisest aga ei piisanud, sest volikogu otsustas teist korda vene gümnaasiumi kaotada.
Rakvere linnavolikogu sulges teist korda vene gümnaasiumi
18. märts 2011, 07:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeva pärastlõunal oli Rakvere linnavolikogu saalis nii rahvarohke, et kohale tulnud inimeste jaoks tuli kabinettidest palju lisatoole tuua. Hulk lapsevanemaid oli kogunenud jälgima arutelu Rakvere vene gümnaasiumi saatuse üle.
Rakvere linnavolikogu oli küll eelmise aasta 17. veebruaril otsustanud lõpetada Rakvere vene gümnaasiumi tegevuse alates 31. augustist 2011 ja liita kool Rakvere gümnaasiumiga, kuid Tartu halduskohus tühistas lastevanemate kaebuse alusel selle otsuse, viidates et “antud juhul ei võimalda vaidlustatud otsus ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, kui otsustati ümber korraldada Rakvere vene gümnaasiumi tegevus alates 31. 08. 2011, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema.”
Ühes korteris
Paraku ei jõudnud suurem osa volikogu istungile tulnud lastevanematest arutelu ära oodata, sest vene gümnaasiumi puudutav punkt oli päevakorras alles seitsmes ning selleni jõuti umbes kaks ja pool tundi pärast istungi algust.
Küll jäi istungi lõpuni kohale omaaegne aktiivne Rahvarinde liige ja kunagine Rakvere viljasalve juht Ilja Ivanov, kes on praegu vene gümnaasiumi hoolekogu aseesimees.
Ivanov pidas volikogule mitu venekeelset kõnet, mis volikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul on ajalooline sündmus, sest taasiseseisvunud Eestis ei ole tema teada volikogus vene keelt räägitud. “Ja ainuke, kes kindlasti Ivanovi kõnedest mitte mõhkugi aru ei saanud, oli rahvasaadik Vassiljev,” lisas Juhkami.
“Ma tean, kuidas volikogus selles küsimuses hääled jagunevad, aga pean siiski vajalikuks sõna võtta,” lausus Ivanov. “Eesti on meie ühine kodu, selles ei kahtle keegi, aga miks peame ühes korteris elama,” küsis mees volikogult.
Ivanov lisas, et venekeelse gümnaasiumi säilitamist ei nõuta, küll oleks Rakveres vaja säilitada iseseisev venekeelne põhikool.
Rakvere linnapea Andres Jaadla rääkis, et teemat, kuidas tagada Rakvere vene gümnaasiumis õppivatele lastele jätkusuutlikum haridus, on arutatud läbi mitme volikogu koosseisu.
“Oleme jätkuvalt veendunud, et Rakvere gümnaasiumi koosseisus saavad vene keelt kõnelevad lapsed oma emakeeles väga hea hariduse,” lausus linnapea.
Jaadla märkis, et linnavalitsus lisas volikogu varasemale otsusele koolide liitmise kohta põhjalikumad põhjendused.
Vene keel jääb
Rakvere vene gümnaasiumi hoolekogu esimees Valeri Vaselenko nägi tõsist probleemi selles, et nii aastatagune kui seekordne otsus tehti sisuliselt ühe nädalaga ja seda põhjalikumalt arutamata.
“Esimene kohtuistung oli mullu augustis, pakuti kompromissi, aga volikogus seda isegi ei arutatud,” pahandas Vaselenko.
Mees ei olnud rahul ka sellega, et Rakvere gümnaasiumi juhtkonnal ei ole selge, mis edasi saama hakkab. “Lastevanemad ei usalda linnavalitsust, sest nendega ei räägita, näiteks esmaspäeval toimunud volikogu hariduskomisjoni istungile ei lubatud lastevanemate esindajat,” lisas kooli hoolekogus Rakvere linnavolikogu esindav Vaselenko.
Rakvere linnavolikogust riigikogusse lahkuv Peeter Võsa arvas, et lastevanematele ja hoolekogule võiks vastu tulla ja arutelu läbi viia.
“Me ei räägi venekeelse hariduse lõpetamisest Rakveres, vaid iseseisva kooli kaotamisest,” täpsustas Mihkel Juhkami, kes lisas, et venekeelse hariduse andmine Rakveres jätkub igal juhul.
Rakvere vene gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit rääkis, et praegu õpib kooli 106 õpilast, neist 90 põhikooli osas. Järgmisel õppeaastal jääks kooli umbes 70 last, kellest Rakvere elanikke on umbes kaks kolmandikku.
“Ma hea meelega ei spekuleeriks teemal, kas lapsed hakkavad Rakvere gümnaasiumis saama paremat või halvemat haridust, arvan, et praegu saavad nad antud oludes parimat võimalikku haridust,” lausus Kaseniit.
Koolijuhi sõnul on õpetajate seas ärevus suur. “Selge on see, et kui laste arv väheneb ja seoses sellega langeb ka õpetajate koormus, tahavad inimesed teada, mis saab,” lisas ta.
Kaseniit märkis, et ärevust tekitab ennekõike teadmatus selles osas, kuidas hakatakse juhtima õppeprotsessi vene klassides.
Ilja Ivanov, kes ütles, et üks tema lapselaps õpib eesti ja üks vene koolis, lausus, et koolide ühendamine peab toimuma rahulikult, inimeste endi sees. “Kool jääb ju samasse paika, miks ühendamisega sisekliimat rikkuda,” arvas hoolekogu aseesimees.
Valeri Vaselenko rääkis, et koolide liitmisel ei saa tuua esile majanduslikku põhjust, sest Rakvere linna algkoolis maksab õpilaskoht sama palju kui vene gümnaasiumis.
Algkooli tulevik tume
“Ka algkooli suhtes tuleb teha otsustus, sest praeguste plaanide kohaselt jääb pärast algkoolimaja renoveerimist sinna ainult lasteaed,” kõneles Rakvere linnapea Andres Jaadla, kelle sõnul arutab volikogu algkooli saatust ilmselt järgmisel aastal.
Vaselenko pöördus aga kokkuhoiu teema juurde tagasi ja väitis, et kokkuhoiuks ei ole vaja koole liita, sest saadav kokkuhoid on väga väike.
“Kokku võib hoida ka näiteks Rakvere gümnaasiumi ja reaalgümnaasiumi direktorite autokuludelt, mis on üle mõistuse kõrged,” ütles Valeri Vaselenko.
Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part aga arvas, et kui mingi kokkuhoid koolide liitmisel tekib, siis ei tohiks seda raha haridusest välja viia.
Volikogu istungil viibinud 17 volikogu liikmest hääletas 13 selle poolt, et korraldada ümber Rakvere vene gümnaasium kooli liitmise teel Rakvere gümnaasiumiga, lõpetades Rakvere vene gümnaasiumi tegevuse riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste riiklikus registris registreeritud asutusena 31. augustil 2011.
Otsusega on kaasas põhjendused, mida on kokku neli ja pool lehekülge.