Kadila seltsimajast hoovab ajaloolist hõngu

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadila seltsimaja juhataja Liidia Metsa sõnul on renoveeritud majas mõnus hõng ja inimestele meeldib seda kasutada.
Kadila seltsimaja juhataja Liidia Metsa sõnul on renoveeritud majas mõnus hõng ja inimestele meeldib seda kasutada. Foto: Arvet Mägi

Vinni valla väikeses Kadila külas on vastakuti kaks olulist hoonet, neist seltsimaja sai selleks kevadeks valla eestvõttel renoveeritud.

Maitsekalt renoveeritud seltsimajas on juba mitu pidugi peetud, selle vastas asuva kunagise koolimaja katuse all on aga koha leidnud noortekeskus, raamatukogu, ajaloonurk ja naiste käsitöötuba.

Mõlemad pika ajalooga majad on elu sisse saanud ning koos sellega löönud lõkkele ka kohaliku kogukonna aktiivsus. Näiteks kangastelgede taha on lausa järjekord kinni pandud, seltsimajas aga toimetavad nii noortebänd kui näitering.

Vinni vallavolikogu esimees Meelis Maine on ise samas koolis käinud ning elanud lapsepõlvest alates Kadilas. Ta võtab mütsi maha vallavanem Toomas Väinaste ees, sest just Väinaste on vallavanemaks saades panustanud ääremaadesse.

Aktiivsed külad

“Toomas (Väinaste – toim.) ei seadnud prioriteediks ainult keskust, vaid ka kõrvalisemad kohad, nagu Tudu ja Kadila,” tunnustas Maine. “Seetõttu on siin ka elu rohkem käima läinud, päris palju on noori peresid ja küla vahel võib näha lapsevankritega emasid.”

Meelis Maine sõnul asub Kadila küll valla piiri peal, kuid tegelikult on ta täpselt maakonna keskel. Omal ajal aga Kadilat kaardile üldse ei kantudki, sest seal asusid Nõukogude armee salajased raketibaasid.

Kadilas elab 130 inimest ning koos ümberkaudsete küladega tuleb oma 300 hinge, keda seltsimaja ja raamatukoguhoone teenindab. 80 aastat tagasi ehitatud seltsimaja oli algselt kohaliku põllumeeste seltsi kooskäimise koht. Äsja lõppenud remondi käigus sai maja endale uue soojustuse ja voodri, uue katuse ning värskendatud siseruumid. Jäänud on veel teise korruse remont.

Tähelepanuväärne on selle hoone sisekujundus – kõrvuti erksavärviliste seintega on välja toodud vana palksein, mida kaunistavad kohalike naiste kootud triibulised vaibad. Saali põrand on jäetud vana ning sellel on tantsinud ka tänaste Kadila inimeste esivanemad.

Lavasügavuses vaatab aga vastu valge klaver, mille kinkis rahvamajale aastate eest tipppianist Kalle Randalu.

Kokku investeeritakse selle kauni torniga hoone remondi tarvis umbes viis miljonit krooni.

Ka pood võib ellu ärgata

Seltsimaja juhataja Liidia Mets rääkis, et maja järele on suur nõudlus, inimesed peavad seal sünnipäevi ning asutused teevad pidu. “Siin on väga mõnus hõng,” mainis Mets.

Vald on andnud selle hoone kasutada Kadila naisseltsile, kes koondab enda ümber mitukümmend aktiivset naist.

Äsja pidasid seal pidu külanoored ning enne seda näidati ühel ühisüritusel vastastikku, mida talve jooksul on õpitud.

Vinni vallavanem Toomas Väi­naste lisas, et kuigi Kadila kauplus on olnud juba mõnda aega suletud, leidub paar kohalikku, kes on huvitatud ka poe avamisest, kuid selleks peab leidma rahastuse, et tühjana seisvas kauplusehoones remont teha. Poepidamisest huvitatud naised plaanivad seal ise ka küpsetama hakata.

Vinni vallavolikogu esimehe Meelis Maine sõnul on vald jõudumööda lasknud korda teha valla külade saunad, seejärel raamatukogud, edasi lasteaiad ja noortemajad. “Põhiline, et vallaelanik ei pea minema kuhugi kaugele keskusesse, Vinni on ju territooriumilt suurimaid valdu,” lausus Maine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles