Enamik eile Võsu rannas päikest ja kuumust nautinud inimestest merevette veel minna ei julgenud ja oleksid kerget jahutust hea meelega otsinud külmast jäätisest, mida paraku rannast saada ei olnud, sest jäätisekioskid ei tegutse veel.
Rannalised tundsid jäätisest puudust
8. juuni 2011, 20:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kella 15 ajal mõõdeti Võsu rannas 30 kraadi sooja, mis oli rannaliivale juba omajagu suvitajaid meelitanud.
Külm merevesi, kõigest kuus kraadi, enamikku ujuma ei meelitanud, kuid esimesed julged olid siiski jõudnud vees ära käia ning plaanisid veelgi minna.
Nädalaks ajaks Pärnust Võsu-Käsmu kanti saabunud Ellu ja Mihkel Roosime tulid Käsmu kontserte kuulama ja ühtlasi külastasid Võsu randa.
Ellu Roosime Võsu randa Pärnu omaga võrdlema ei hakanud, kuid leidis, et hoolimata üldisest heast pildist on siin ka mõningaid puudusi.
Kõige rohkem tundis nende pere puudust jäätisest.
“Juba mitu päeva vaatame kioskeid, aga jäätist ei saa. See on kurb asi ja suur puudujääk,” vihjas Ellu Roosime kahele jäätiseputkale, mis püsinud suletud luukidega kõik need päevad, mil pere rannas on viibinud.
Ellu Roosime arvas, et jäätisemüüjad peaksid ilusaid juunikuuilmasid ära kasutama. “Lapsed ja suured tahavad kõik jäätist.”
Temaga sama meelt oli ka Essust pärit Monica, kes vaatas nõutult suletud jäätiseputka poole. Samas ei pidanud ta ka ranna olukorda kõige paremaks ning võrdles seda lausa kartulipõlluga. “Üks vanem naisterahvas oli hirmus tige ja küsis, kas siin pandi viimati kartulit,” meenutas Monica.
Rannas jäätisemüüjate puudumise kohta ütles Vihula vallavanem Rene Treial, et kuigi vald on kõigile tegutsemisloa andnud, on siiski tegemist eraettevõtjatega ning omavalitsus ei saa neid kuidagi sundida müüma. “Millal nad alustama ja lõpetama peavad, seda meie neile öelda ei saa,” lausus Treial.
Ranna heakorra tagamiseks tegutses veel eilegi traktor, mis silus rannaliiva ja puhastas seda sodist.
Lisaks laudteede pikendamisele ja lisavalgustuse paigaldamisele on vald tänavu lasknud randa teha mõned kunstlikud kõrgendikud, et maastik oleks aktiivsem.
Vallavanem ütles, et kui lugeda Eesti-aegseid kirjeldusi Võsust kui suvituskohast, oligi Võsu rand omal ajal kuulus oma liivaste lohkude poolest, kus iga seltskond sai eraldi olla.
“Selline rand on säilinud Võsu muuli poolses otsas koos rannarohututtide ja liivaküngastega. Põhiplaaž on avatud vaatega,” kirjeldas Rene Treial.
Kuigi Ellu Roosime leidis, et on olemas nii riietuskabiinid, prügikastid, tualetid, kraanikausid kui aktiivse aja veetmise võimalus võrkpalliplatside ning kiikede näol lastele, ei kujutanud ta ette, kui rahvast peaks rohkem olema. “Siis võib-olla jääb väheks lastele mõeldud tegevusi, näiteks atraktsioone, millel ronida,” mõtiskles Ellu Roosime.
Juba neljandat aastat Võsul rannavalvurina ametis olev Rando Kulla hindas olukorda esimesel tõeliselt kuumal päeval vaikseks – inimesi küll oli, aga võrreldes tipphooajaga siiski vähe.
“Probleeme ei ole olnud, peamiselt on rannas lastega naisterahvad,” ütles rannavalvur, kes seni on pidanud natuke abistama kergelt viga saanud võrkpallimängijaid ja lastega vanematele seletanud erinevat värvi lippude tähendust.
Praegu on Võsu rannas üks rannavalvur kella 11-17. Tipphooajal viibib rannas mitu rannavalvurit, kes tegutsevad kella 10-20.
1. juunil alanud rannahooaeg on elavdanud ka tegevust Võsu väikesel turul, kus kauplemiseks peab kõigepealt vallast pileti lunastama.
Vallavanema sõnul ootavad nad praegu, et kalurid saaksid Võsu turul värske ja suitsutatud kala müügi käima.