Haljala kiriku kooriruumi laudpõranda alt tuli välja hästi säilinud vana keskaegne kivipõrand ning vammi täis puitpaneelide eemaldamine tõi seintest nähtavale nišid. Ei puudunud ka leiuraha – 5 kopikat aastast 1860.
Haljala kiriku keskaegne põrand on taas nähtav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kuu aja jooksul on EELK Haljala kiriku kooriruumis tehtud remondi käigus välja toodud keskaegne paekivipõrand, milles on ka hauaplaate.
Koguduse õpetaja Margit Nirgi sõnul tekkis aimdus hauaplaatide olemasolust mullu kevadel, mil ta leidis rootsi kunstiajaloolase Helge Kjellini üles joonistatud Haljala kiriku joonised.
Kunstiajaloolane Juhan Kilumets OÜst Rändmeister ütles, et kivipõrand on suurepäraselt säilinud. “Laudpõranda eemaldamisel tuli välja ilus ajalooline kivipõrand, mida oli vaja ainult puhastada. Harva näeb nii terviklikke asju välja tulemas,” selgitas ta.
Kilumets rääkis, et põrand koosneb kolmest ajaloolisest ladestusest, milles on keskaegsete hauaplaatide fragmente, rootsiaegseid põrandamaterjale ning XVIII-XIX sajandi kivimaterjale. “Tõenäoliselt oli seda põrandat viimati sätitud XIX sajandil ja siis tervikuks seotud,” lisas Kilumets.
Õpetaja Margit Nirgi selgitas, et kiriku põranda alla ostis jõukam rahvas matmispaiku, kuni Katariina Suure otsus selle lõpetas. Ühe hauaplaadi sai dateerida aastasse 1770 ning Nirgi sõnul kuulub see Vihula mõisnikule.
Selle kohta, miks nii korraliku põranda peale nõukogude ajal pandi puitpõrand, mis algsest põrandast 50 cm kõrgemal, on Kilumetsal kolm versiooni: taheti saada soojemat põrandat, sooviti tekitada erinevaid tasapindu või oli põhjus hoopis keskkütte paigaldamise tõttu torude varjamises.
Omal ajal laudpõranda paigaldamisega tõsteti ka altarisein ehk retaabel koos maaliga pool meetrit kõrgemale ning kirikuõpetajal tuli armulauda pühitseda sügavale kummardades. Nüüdsete tööde käigus pandi ka retaabel tagasi algsesse kohta.
Vammist vaevatud puupaneel kattis Haljala kiriku kooriruumis kinni keskaegsetele pühakodadele omased lahtised nišid, nüüd on need avatud ja ootavad restaureerimist. “Pole olemas inimest, kes oleks õnnelik, kui kuskil levib majavamm, aga mina olen, sest seeläbi õnnestus meil nende leidudeni jõuda,” rääkis Margit Nirgi.
Vammi tõrje määris kõvasti kirikut ning eelmisel nädalal olid Haljala maleva noored seda puhastamas. “Mul on hea meel, et laste hulgas olid mõned, kes tundsid suurt huvi leidude vastu, ja mind teeb kadedaks ajalooõpetaja olukord, kes saab siin tundi anda - Haljala kirikus on säilinud väga palju keskaegseid raiddetaile, mis mujal on hävinud. Selle kiriku põhjal saab anda mahuka kunstiajaloo tunni,” rääkis Nirgi ja lisas, et restaureerimisel on viimased kroonlühtrid ning paar nädalat tagasi paigaldati alarmsüsteem.
“Oleme õnnelik kirik veel selle poolest, et meil on säilinud ehituse algusest peale väga heas korras paekivialtar, mis praegu rohelise katte all. Saame seda eksponeerida siis, kui altar on restaureeritud,” sõnas Margit Nirgi.
“Altar on kirikus kõige püham koht, aga selle alusesse ja ümbrusesse oli kokku veetud kõvasti prahti,” kirjeldas Nirgi. Koristustööde käigus leiti ka 5kopikane aastast 1860, orelivile ja barokseid detaile.
Vammi tõrje oli finantseeritud riiklikult, ülejäänud tööd tehti annetatud summade eest. Töid on teostanud OÜ Puleium, OÜ Selerek, AS KEK Elekter, OÜ Rändmeister, Juhan Kilumetsa juhendamisel on tööd teinud ka vabatahtlikud ning valla õpilasmalev.