Orelituuri ette võtnud Inglismaa Orelisõprade Ühing jõudis oma ringreisi käigus ka Rakvere Kolmainu kiriku orelit kuulama ja mängima. Siinse oreli kõla pidasid nad väga heaks.
Inglaste orelituur tõi nad Kolmainu kirikusse
16. juuni 2011, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Organist ja orelituuri eestvedaja Philip Carter meenutas, et kui tuuriga 1999. aastal esimest korda Eestisse jõuti, kohtus ta orelimeister Hardo Kriisaga, kes oli avaldanud kahetsust, et orelisõprade ühing Virumaale ei ole jõudnud. “Seepärast ta meid nüüd siia tõigi,” lausus Carter, lisades, et Rakvere Kolmainu kiriku orel kõlab väga hästi.
Eestis kuuldud orelite kõla pidas organist üsna erinevaks Inglismaa orelite omast ja märkis, et siinsed muusikariistad on ehitanud firmad, kes on tihedalt seotud eesti kultuuriga.
“Huvitav on see, et Eesti orelid pärinevad peamiselt XIX ja XX sajandist, isegi XXI sajandist. XVIII sajandist neid palju ei ole,” arutles Philip Carter ning tõi näiteks Ida-Saksamaa, kus enamik oreleid on pärit XVIII sajandist, Tšehhis ja Slovakkias koguni XVII ja XVIII sajandist.
Siinseid oreleid ei ole Carteri hinnangul nende ülesehituse pärast keeruline mängida – võrreldes Inglismaa orelitega seisneb Eesti orelite peamine erinevus pedaalilaudades.
Orelisõbrad vastu võtnud orelimeister Hardo Kriisa ütles, et selliseid külalisi käib küllaltki harva. “Et olen Rahvusvahelise Orelimeistrite Ühingu liige, käib see (külaliste vastuvõtmine – toim.) minu kohustuste hulka,” märkis Kriisa. “Kui ma maailmas lähen kuhugi, kus on tegemist orelitega, võib nende inimeste poole pöörduda, alati võetakse vastu,” jätkas orelimeister.
Philip Carter ja tema naine Pamela on orelituure korraldanud palju aastaid. Tuur, millega ka Rakverre jõuti, oli juba 49. ringreis, mis väljaspool Inglismaad ette võetud.
“Kord tegi minu naine ettepaneku korraldada orelituur, et saaksime näha ja mängida erinevaid oreleid. 1982. aastal oli asjast huvitatud inimesi piisavalt ja sellest ajast saadik oleme neid tuure korraldanud,” kõneles organist.
Sel korral võttis orelituurist osa 17 inimest üle Inglismaa. Nimetatud tuuri käigus käidi vaatamas oreleid Lätis, Soomes ja Eestis. Siin tehti tutvust orelitega Pärnus, Paides, Türil ja Rakveres.
“Kukkus kuidagi nii välja, et orelid, mida me vaatasime, välja arvatud Pärnu Elisabethi kiriku suur orel, on kõik meie firma (Kriisa Oreliehitus OÜ – toim.) tehtud,” märkis Hardo Kriisa.
Kui Philip Carter orelituuridega aastaid tagasi alustas, oli osalisi 50. Kõige rohkem, 71 inimest, võttis ringreisist osa siis, kui tuur oli pühendatud heliloojate Johann Sebastian Bachi ja Georg Friedrich Händeli 300. sünniaastapäevale.