Sõjameest aitavad hädas beebi pepulapid ja hügieenisidemed

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel päeval saabusid ajateenijad kasarmusse suure musta kilekotiga, sees sõjaväelase varustus. Asjad tuli paigutada riiulile vastavalt mapis olnud juhisele.
Esimesel päeval saabusid ajateenijad kasarmusse suure musta kilekotiga, sees sõjaväelase varustus. Asjad tuli paigutada riiulile vastavalt mapis olnud juhisele. Foto: Meelis Meilbaum

Selle nädala kahel esimesel päeval võeti Kirde kaitseringkonnas ajateenistusse 350 uut kutsealust, neist 108 olid Virumaa noormehed. Teised ajateenistust alustavad kutsealused on pärit Viljandist, Pärnust ja Harjumaalt. Tegemist on käesoleva aasta suurima ajateenistusse kutsumisega, üle Eesti oodatakse 1625 noort.


Pioneeripataljoni nooremleitnandi Karmo Saare sõnul saavad Kirde kaitseringkonda teenistusse tulnud ise otsustada, kas lähevad pioneeri-, suurtükiväe- või õhutõrjepataljoni teenima. Juulist kuni järgmise aasta maini ajateenistuses viibijaid õpetatakse teenistuse käigus valdavalt allohvitserideks ja autojuhtideks.

Käesolev nädal on sõjaväes aga tutvustav nädal. “Meil on mitu portsu määrustikke ja eeskirju, mis tuleb sõduritele teatavaks teha ja nõudma hakata,” selgitas Saar. “Neile pannakase vormid selga, õpetatakse kaitseväelasele kohast käitumist, viisakusreegleid, kuidas rivis marssida, söömas käiakse ja sporti tehakse,” tõi ta näiteid.

Põhiline, mille vastu noor ajateenistusse tulija eksida võib, on nooremleitnant Saare arvates isikut tõendava dokumendi koju unustamine. “Siis saadetakse koju dokumendile järele,” täpsustas ta.

Ajateenistusse tulijad said eelnevalt ka nimekirja kohustuslikult kaasavõetavatest asjadest. Nooremleitnant Saar tõdes, et paljud mehed võtsid endaga märksa rohkem asju kaasa. “Nad toovad raamatuid, magusat, taskurätikuid, mõned võtavad ka beebi pepulappe, nendega saab väga mugavalt nägu puhastada pärast maskeerimist. Võetakse ka naiste hügieenisidemeid kaasa, need pannakse saabastesse taldade alla, et jalanõudesse koguneks vähem niiskust,” tõi ta näiteid ajateenijate leidlikkusest. “Aga need on pigem boonused, tegelikult piisab ka kohustuslikus korras kaasa võetud asjadest,” arvas Saar.

Aasta Maaülikoolis maakorralduse eriala õppinud Vahur Lepik rääkis, et läks hea meelega ajateenijaks. “Mulle meeldis mõte, et saab palju trenni teha. Mulle on räägitud, et sõjaväes on lahe ja saab nalja ka,” rääkis ta. Samas tunnistas noor ajateenija kartust, et pärast sõduribaaskursuse läbimist ei ole õpe enam nii intensiivne ja siis võib igav hakata.

Lõplikku valikut, kelleks tulevane maakorraldaja ajateenijana saab, pole noormees veel teinud. “Mõlemal suunal on omad plussid. Plaan oli siin saada hea juhtimiskogemus. Aga autojuhina saaksin jälle autojuhiloa, see kuluks ka ära,” arutles Lepiku külast pärit Vahur Lepik valikute üle.

Tallinna Tehnikaülikoolis mäendust õppival Erki Vaguril oli juba “komissariaadis” käies selge, et tema läheb pioneeripataljoni. “Mul on ülikoolis lõhkamiskursus läbitud. Nüüd loodan, et saan lõhkeainele ise käed külge panna,” viitas ta senisele teooriakesksele õppele.

“Tahan ajateenistuse läbida võimalikult edukalt ja meeldejäävalt,” kinnitas Vinni vallast pärit noormees ja lisas, et sel nädalal hakkas tema kursuselt koguni neli noormeest kuuest ajateenijaks.

Risto Pikhof jõudis sõjaväkke otse tööpingilt ja arutles, et võib-olla läheb pärast ajateenistust kuhugi õppima ka. Ta tõdes, et uue elurütmiga harjumine võtab aega. “Ja ilmselt saab siin end kõvasti liigutada,” oletas tulevane õhutõrjepataljonlane. Äsja esimese kaitseväelase lõuna söönud Pikhof tõdes, et toit oli maitsev.

“Saime seljanka suppi, viinamarjamahla ja magustoiduks oli mingi kohupiimatoode ... Ei olnud aega mõeldagi, mis see on. Öeldi, et tuleb kiiresti süüa,” selgitas ta.

Pioneeripataljoni nooremleitnandi Karmo Saare sõnul on noortele sõduritele ilmselt tavatu ka see, et hommikuti on äratus kell kuus ja viie minutiga tuleb õue kasarmu ette jõuda. “Esimene kord on see aeg ilmselt liiga lühike koos WC-s käimistega, kuid kui kaks-kolm korda harjutada, jõuavad nad kolme minutiga välja,” tõdes ta.

Omamoodi harjumatu reegel võib tunduda ka see, et ETV õhtuste uudiste vaatamine on kohustuslik. “See on nädala sees ka ainuke aeg, mil on võimalus telesaateid jälgida,” selgitas rühmaülem nooremleitnant Kalev Vask. Samas lisas ta, et nädalavahetuseti on rohkem aega telekat vaadata ja ka internetis käia.

“Õhtuti lubatakse mobiiltelefoni kasutada siis, kui on vaba aeg. Selline aeg on siis, kui ülemus seda ütleb,” täpsustas ta ja lisas, et 10-15 minutiga peaks olulised jutud räägitud saama.

Kuus kuud sõjaväes teeninud nooremseersant Rain Järvela tõdes, et tegelikult on piirangud head. “Saabki natuke aega internetist ja telefonist eemal olla,” rõõmustas noormees.

“Minu arvamused ajateenistusest on muutunud, aga kuulujutud vastavad tõele. Distsipliini hoitakse,” rääkis ta oma kogemustele tuginedes. Samas lisas ta, et esialgu eneseületamisena näivad ülesandeid on nüüd juba kerge täita.
Pool aastat ajateenistuses viibinud noormees tõdes, et puudust tunneb ta üksnes suhetest. “Just lähedaste inimeste ja vastassugupoolega, seda jääb siin natuke väheseks,” tunnistas Järvela.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles