Kiltsi rahvas on hädas lagunevate majadega

Kiltsis on aastaid muret tekitanud ehitised, mis justkui kellelegi ei kuulu ja mida loodus on nüüd ise hävitama asunud. Kohalike sõnul on varemeid üheksa, hullemas seisus neist viis, mis varisevad ning on tuleohtlikud.

“Raha ei ole!” kordab kohalik elanik Helle Hiiemäe nördinult vallaametnike sõnu. “Mujal lõppes sõda 65 aastat tagasi, siin lõppes eile, sest pommid on ikka veel kukkumas,” kirjeldab Hiiemäe vaadet juba rusudeks varisenud ja põlenud majadele.

“Eestiaegsete omanike järeltulijad, kes Vene ajal oma varast ilma jäid, ootavad nüüd vallalt raha. Vald aga ei saa hooneid ümber lükata, sest raha ei ole ja majad pole kohaliku omavalitsuse omad. Nii on need hooned aastaid seisnud, ohtlikud nii loomadele kui ka suviti külla tulnud lastele,” selgitab ta.

“Koht ei müü! See peab oma raha peale vihane olema, kes siia tuleb, sest siia on 247 inimest sisse kirjutatud, ehk elab rohkemgi, kuid mitte ühtki töökohta ei ole – mida nad siia tulevad?” on Hiiemäe Kiltsi oludes pettunud.

Pitsiga kaunistatud roheline puumaja, kus kunagi olid sotsiaalkorterid, on nüüd võsastunud ning varisemisohtlik ja kohalike sõnul umbes kuuel korral põlenud.

Loodud on ka külaselts, aga et noori külas ei ela, ei ole neid ka seltsis ja nii pole omaalgatusest suurt abi, sest vanemas eas inimesed varisevaid hooneid ise korrastada ei jaksa. “Rahvamaja põrand on ära kulunud ja sisse kukkumas, kuid raha ei ole ja abi ei tule. Siin on, mida vaadata, aga kõik kukub mudasse,” kurdab Helle Hiiemäe.
Suurimat muret teevad Hiiemäele endised raudteejaama- ja sotsiaalhooned, mis on kehvas seisus ja osalt põlenudki, kuid mida ei saa rahapuuduse tõttu likvideerida. Jaamahooned kuuluvad ASile Eesti Raudtee. Uue tee rajamise ja laienemisega kaasneb paratamatult vanade ehitiste hävitamine, aga need on juba niigi pigem varemed kui hooned. Kahjuks on aga sellel ka negatiivne külg, kuna kohalike sõnul elab ühes neist hoonetest endine jaamaülem, keda ähvardab nüüd 84aastasena väljatõstmisoht.

1870. aastatel rajati Kiltsi raudtee ning I maailmasõja vangid ehitasid sinna perrooni, kuid nüüd, kui raudteed ja ooteplatvorme uuendatakse, veetakse vana perrooni käsitsi raiutud kivid rongidega eest ära. Hiiemäe leiab, et neid võiks kasutada ilukividena, näiteks aedade ehitamisel.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla näeb valda tervikuna ning sõnas, et kõik tööd tehakse järk-järgult. “Kuna aasta alguses olime suhteliselt pessimistlikud ning nüüd on tulumaksu laekunud rohkem, kui oodata julgesime, saame septembris vastu võtta lisaeelarve. Kui kõik läheb positiivselt ning koostöö Kiltsi külaga sujub, on võimalik, et hooned likvideeritakse juba tänavu sügisel,” rääkis Kesküla.

Vallavanem soovib, et külaelanikud oleksid kannatlikud, sest midagi ei saa teha uisapäisa – ning mujal vallas on hullemaidki olukordi. Veel lisas ta, et osal hoonetest on eraisikutest omanikud, kes ei ole omanikukohutusi korrektselt täitnud, mistõttu ei saa vald kõnealuste ehitiste suhtes midagi ette võtta.

Kesküla sõnul on viimasel ajal kõikide lagunevate hoonete eemaldamisega tõsisemalt tegelema hakatud, kuid ta lisas, et midagi ei lammutata kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata, mistõttu ei tohiks keegi ootamatut hoone, ka kodu likvideerimist karta.

Kesküla hinnangul ei tohiks kõnealused hooned Kiltsis küll varisemisohus olla, kuid ohutuse mõttes likvideeritakse need esimesel võimalusel. Osaliselt on sellega ka alustatud, näiteks hävitas Simuna päästekomando mõni nädal tagasi Kiltsis ühe varisemisohtliku ehitise.

Vallavanem kutsus kohalikke üles ise aktiivsed olema, et kõik, mis põlengust järele jäänud, ära koristataks.
“Vanal Uduvere poehoonel, mis kogu Väike-Maarjas pikemat aega muret on tekitanud, hakati katust maha võtma,” lisas Kesküla ning kordas, et korrastustöid tehakse kogu vallas, kuid korraga ei ole see siiski võimalik.

“See koht tõuseb veel mudast, kuid selleks läheb 50 aastat,” ei ole ka huumorisoonega Helle Hiiemäe lootust kaotanud.