Juhtkiri: Ohtlikud majad

Virumaa Teataja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiltsis algselt meditsiinihooneks, hiljem korterelamuks olnud majast on tänaseks alles jäänud suurte korstnatega poollagunenud varemed.
Kiltsis algselt meditsiinihooneks, hiljem korterelamuks olnud majast on tänaseks alles jäänud suurte korstnatega poollagunenud varemed. Foto: Meelis Meilbaum

Kiltsi elanikud on mures lagunenud hoonete pärast, mis on ohtlikud mängivatele lastele ja loomadele. Varemeid on kokku üheksa, aga viis neist on varisemis- ja tuleohtlikud.

Vald ei saa neid hooneid ümber lükata, sest selleks ei ole raha ja ehitised ei kuulu kohalikule omavalitsusele. Kiltsi pole selles erand.

Halvas seisus ja ohtlikke hooneid on tegelikult kõikjal, eeskätt kohtades, kus Nõukogude ajal olid kolhoosikeskus, sõjaväeosa või mingi piirkonnale oluline,  paljudele inimestele tööd pakkunud tööstusettevõte, mis on tänaseks suletud.

Lammutamine on kulukas. Mahajäetud viiekorruseline veneaegne korruselamu Tapal lammutati üksnes seepärast, et sõjaväeosa pioneerid võtsid seda eelmisel aastal kui võimalust õhkimist praktiseerida. Järelejäänud rusuhunniku likvideerimine maksis vallale ikkagi 3 000 000 krooni. Tapal on taolisi maju veelgi, aga raha on see, mida pole. Teema on natuke valus, sest lammutamisele kulub tuhandeid eurosid, samal ajal kui tegelikult oleks vaja hoopis midagi luua.

Kes nutikam, see leiab varemete likvideerimiseks raha europrojektide toel. Näiteks aitab varemete koristamist rahastada PRIA meede MAK 3.2, mille kaudu on võimalik põllumajandushoonete lammutamiseks raha taotleda.

Sageli on mahajäetud ehitiste puhul üsna segased ka omandisuhted, nii et otseselt kedagi trahvidega survestada on samuti raske. Mõningatel juhtudel on tegu jällegi muinsuskaitse seisukohast olulise ehitisega, mille nõuetekohaseks taastamiseks pole omanikel ilmselt vahendeid.

Näiteks Kadrina vallas paiknev ilus torniga Neeruti mõis, mis iga aastaga järjest rohkem laguneb ja räsitud saab, pole küll ohtlik. Aga lagunemist on kurb vaadata, kuid samas on ka mõistetav, et omanikel ei ole tagataskust võtta kahte või kolme miljonit eurot, mis mõisa nõuetekohaseks taastamiseks vaja läheks. Kadrina vallavanema Aivar Lankei sõnul on ainuüksi nende vallas suisa viis üsnagi halvas seisus mõisat, mille taastamiseni suure tõenäosusega ei jõutagi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles