Maakonna nelja omavalitsuse territooriumile on lähiajal oodata kergliiklusteid, mis tagavad kergliiklejatele turvalisuse.
Maakond saab kergteid juurde
21. juuli 2011, 07:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas möödunud nädalal kergliiklusteede kava, mille alusel toetatakse jalg- ja jalgrattateede ehitamist kohalikes omavalitsustes 3,8 miljoni euroga. Kergliiklusteede kava põhinimekirja nimetati ka Kadrina, Vihula, Viru-Nigula ja Vinni valla projektid.
Vihula abivallavanem Urmas Osila ütles, et vald kuulutab lähiajal välja Võsu-Käsmu kergliiklustee ehitus- ja projekteerimishanke. Järgmisel aastal soovitakse tee valmis ehitada.
Praeguseks on teiste seas kohtutud ka Ida regionaalse maanteeameti direktori Eugen Õisiga, et Käsmu ja Võsu vahele rajatava kergliiklustee jaoks parimad lahendused välja töötada.
4,2 kilomeetri pikkune ja kolme meetri laiune Võsu-Käsmu kergtee saab alguse Mere tänava viimasest majast ning kulgeb mere ja olemasoleva sõidutee vahel kuni Käsmu Neeme tee esimese majani. “Kolm kilomeetrit läheb mere äärest,” lausus Osila ning leidis, et kergliiklusteelt avaneb ilus vaade otse Käsmu lahele, seega võib teele rohkearvulist kasutajaskonda ennustada.
Osila ütlusel on kergtee peamine eesmärk tagada liiklusohutus – suvisel ajal külastab Käsmut aktiivselt Eesti Karavani parklas peatuv rahvas, et Käsmus pole poodi, käivad külaelanikud Võsul poes, Viru Folgi ajal liigub kahe koha vahet palju festivalikülastajaid.
Vihula valla arendusnõunik Anneli Kivisaar ütles, et vajadust kergliiklustee järele näitas ka möödunud laupäeval Võhma Seltsi korraldatud rattaretk “Seltsist seltsini”.
Kas Võsu-Käsmu kergtee saab valgustatud juba ehitustööde esimeses etapis, sõltub Osila kinnitusel hankest.
Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs on Virumaa Teatajale varem rääkinud, et neil on plaanis ehitada enam kui 1,5 kilomeetri pikkune kergliiklustee Viru-Nigula spordiväljakult Vasta koolini.
“See ühendaks Vasta kooli Viru-Nigulaga ja spordiväljakuga ning ka Viru-Nigulast oleks uut teed mööda hõlpus spordiplatsile pääseda,” lausus vallavanem.
Veitsurs ei osanud öelda, millal kergliiklustee ehituseks läheb. “Ei tea ju veel, millistel tingimustel ja kui kiiresti rahad liikuma hakkavad,” sõnas ta.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei märkis, et nende kergtee algaks Kadrinast ja läheks spordihoone eest mööda vähemalt Tirbiku külani välja.
Vallavanema hinnangul oleks kergtee kasutamine küllaltki aktiivne, arvestades, et juba Huljal on 600 elanikku, kellest vähemalt pooltel on Kadrinasse asja.
“Õpilased sõidaksid hea meelega rattaga Kadrinasse,” pakkus Lankei, lisades, et Hulja-Kadrina otsa läbimine jalgrattaga ei võta kaua aega.
Lankei sõnul on arutlusel olnud ka mõte, et ideaalis võiks kergtee läbi Karivärava kuni Lepnani välja minna. “Inimene saaks suisa Rakvereni välja sõita.”
Vinni vallavanem Toomas Väinaste kõneles, et neil on soov tulevikus ehitada Tõrmast alguse saav ja Pajustis lõppev kergliiklustee kuni Viru-Jaagupi kalmistuni välja, kuid praegu eraldatavast rahast jagub tee ehitamiseks kuni Kakumäe külani.