Kartulimardika vastu aitab järjekindlus

“Niisugust taevast alla sadavat vett pole ammu näinud,” ütles eile eelmise õhtu ilma kohta Väike-Maarja kartulikasvataja Mati Mere. Seni olid seal põllud vaid näpuotsaga niiskust saanud. Ka Roela kandi põllud seisid kuivad. “Vihma meil ikka tuli, aga mingist valamisest küll kõnelda ei saa,” lausus sealne kartulikasvataja Hannes Põllu.

Põuasel suvel teevad enam muret aga kartulimardikad, keda on märgatud pea igas Eestimaa nurgas. See 1965. aastal Eestis avastatud Ameerikast pärit kahjur on meil nüüd lausa massiliselt levinud.

Mardikad talvituvad mullas ja eriti mugav on neil seda teha lumerohketel talvedel, mil maa sügavalt ei külmu. Kaks viimast talve ongi Eestis niisugused olnud. Nii mardikad kui nende tõugud söövad isukalt kartulilehti. Kartuliteadlase Luule Tartlani sõnul on mardikal suur rännutung ja rännata meeldib neile just põuastel päevadel. “Nad võivad ööpäevas lennata kuni kümme kilomeetrit ning tuule ja õhuvoolude toel jõuda sadade kilomeetrite kaugusele,” rääkis teadlane.

Kartulipõlde soovitab Tartlan mitu korda päevas kontrollida. “Käisin hommikul katsepõllul ja vaatasin taimed üle. Midagi ei leidnud,” kirjeldas ta oma kogemust. “Natuke hiljem, kui päike juba paistis, nägin aga paaril puhmal mardikaid. Nad tulevad välja siis, kui soojemaks läheb.”

Mati Mere märkas kahjureid paar nädalat tagasi. “No mitte suurel alal, vahest ruutmeetril,” täpsustas ta. Tõrjeks pritsib ta põlde kemikaaliga.

Ka Hannes Põllu tunnistas, et kasutab mardikate hävitamiseks mõeldud vahendit. “Teen seda juba profülaktika mõttes,” ütles ta tõrje kohta.

Aiamaalapil talvekartulit kasvatavatel potipõllumeestel tuleb mardikad ja tõugud hoolikalt kokku korjata, sest iseenesest nad ei hävi, vaid iga suvega võib lisanduda veel uus põlvkond kahjureid. Luule Tartlan soovitab ka väikekasvatajail keemia appi võtta. Need, kes põlde mardika hävitamiseks pritsivad, peaksid tõrjevahendit ka vahetama, sest kahjur muutub ühe kemikaali suhtes resitentseks.

Kui põud ja kartulimardikate rünnakud välja arvata, on kartulisaagi prognoosid optimistlikud. Seoses kartulihinna tõusuga turul, mille taga omakorda eksport Venemaale, on nii mõnedki talunikud tänavu rohkem kartulit maha pannud.

Tähelepanu äratab Triin Saue Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöö, milles mudeleksperimendi abil analüüsitakse, millised keskkonnategurid mõjutavad kartuli saagikust Eesti eri paigus. Mudelis kasutati varase kartulisordi “Maret” ja hilise “Anti” parameetreid ning Tallinna, Tartu ja Kuressaare meteoroloogilisi näitajaid. Kuressaares on kartulisaak kehvem kuiva suvega, Tartus aga vastupidi – liiga vihmastel suvedel.

Võimalikku kliima soojenemise mõju uurides järeldati, et õhutemperatuuri tõustes on varase sordi jaoks oodata kasvutingimuste halvenemist nii Tartus, Kuressaares kui ka Tallinnas, sest taimede areng kiireneb, kasvuaeg lüheneb ja taim ei jõua mugulaid suureks kasvatada. Hilise sordi saagid võivad aga kasvuperioodi pikenemise tõttu veidi suureneda. Sajandi lõpuks ennustatakse paremat kartulikasvu siiski vaid Tallinna lähistel, sest mujal võib hiliste sortide jaoks ilm liiga palavaks minna.

Doktoritöö ühe juhendaja, maaviljelusinstituudi teadlase Jüri Kadaja arvates võib Lääne-Virumaa kartulikasvatusel siiski tulevikku olla, sest kuulume Tallinna ja merelise kliima mõjualasse.

Tõrje

• Kontrolli põldu mitu korda päevas.

• Korja kahjur kokku või kasuta kemikaali.