Eelmise reede õhtul võis Käsmus näha õõvastavat vaatepilti, kus avamerelt ilmus välja kümmekond süsta, liikudes laintesse varjudes kapteniküla sadama poole.
Meritsi süstaga matkajad väisasid Lääne-Virumaad
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
28. juuli 2011, 22:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähemal uurimisel selgus, et süst ei ole sugugi nii ebakindel meresõiduvahend, nagu esmapilgul paistab.
Ettevõtjate ja külade koostöökoolituse projekti juht Enn Kirsman rääkis, et tekkis idee viia majutuse ja toitlustusega tegelevad ettevõtjad ning muidu aktiivsed kohalikud inimesed kokku mitte kuskil konverentsisaalis, vaid süstamatkal. Raha selleks, 300 000 krooni, saadi PRIA LEADER-programmist.
Paraku ei olnud enamikul ettevõtjatel aega merematkast osa võtta, sest suvi on ju majutuse ja toitlustusega tegelejatele kõige kibedam tööaeg.
Küll aga leidus mitu aktiivset kohalikku, kes nõustusid süstaga merd sõitma.
Kirsmani sõnul pidanuks merematk ettevõtjaid tõmbama igapäevasest rutiinist välja ja tekitama tunde, et nad pole mitte konkurendid, vaid partnerid.
Merematkajad liikusid kuue päeva jooksul marsruudil Valkla–Tsitre–Juminda–Taburla–Hara sadam–Pärispea–Viinistu–Mohni–Turbuneeme–Käsmu–Pedassaare–Vergi–Altja–Toolse. Kirsmani sõnul läks mõnes peatuspaigas keegi minema, keegi tuli juurde.
Kirsmani hinnangul ei ole süstaga merel seilata ohtlik tegevus. Tema andmetel läheb tuhandest süstast merel ümber kaks. Ja sedagi mitte oskamatuse, vaid pigem aja möödudes tekkiva liigse uljuse pärast.
Tõsi, Käsmu jõudes oli kaks ümberminekut juba olnud. Need, kes süstaga kummuli käisid, ei sattunud paanikasse, vaid võtsid seda kui lõbusat vahejuhtumit.
Merematka tehnilise poole eest kandis hoolt osaühing Reimann Retked.