Sel nädalal kõlksuvad Tamsalu vallas Loksa külas usinasti sepahaamrid, sest tosin aastat sepatööga tegelenud Ermo Lood juhendab sepistamise algkursust, kus osaleb viisteist huvilist.
Loksal õpitakse hinge raua sisse panema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kursus toimub avaras, tööks kõige vajalikuga sisustatud Ermo Loodi talu sepikojas.
2009. aastal otsustas ettevõtlik mees taotleda Pandivere arendus- ja inkubatsioonikeskuse kaudu PRIAst toetust sepikoja rekonstrueerimiseks ja seadmete soetamiseks. Vastus oli positiivne ja praeguseks on Ermo Loodil sepikoda, kus tööruumi nii endale kui õpipoistele ja sepasellidele. Algkursuse 30 tunni jooksul omandatakse teadmisi nii sepatöö teooriast kui praktikast.
Ermo Loodi sõnul sobib sepatöö inimesele, kes on oma loomult rahulik, kannatlik ja loominguline. “Samuti on vajalik joonistamisoskus, et luua kavand, mille järgi ese sepistada. Ja loomulikult peab olema inimene heas füüsilises vormis,” rääkis ta.
Lood tunnustas kursuslasi, kellel kõigil on nii teotahet kui sepatöö peale silma ja kätt. “Kursuse käigus omandatakse sepistamise põhitöövõtted, milleks on venitamine, painutamine, jämendamine, mulgustamine, raiumine, silumine, sepakeevitus ja neetimine. Aga need õpingud ei tee õpipoisist veel seppa, vilumused tulevad aastatega,” rääkis Lood. Kursuste juhendaja sõnutsi ollakse õpipoisiseisuses aasta, tubliks sepaselliks saadakse tõsise ja järjekindla tööga kolme aastaga. “Meistriks kujunetakse aga aastakümnetepikkuse elutööga, kui raua sisse osatakse panna oma hing,” lausus Lood
Kursustel õpib sepatöö saladusi ka üks naine. Marju Metsman on ametilt Väike-Maarja muuseumi juhataja ja Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi (VPMS) juhatuse liige. Tema kirjutaski sepatööprojekti, mida rahastatakse LEADER- programmist PAIKi meetme “Innovatsioon ja oskuste omandamine on allikate allikas” kaudu.
“Sepatöökursuse eesmärgid on suurendada huvi vana ja auväärse käsitööala vastu, sest õppida soovijaid jagub, koondada piirkonna sepatööhuvilised ja koolitada sepatööoskusega inimesi. Projekti raames on Pandivere päeva laadal 2012 kavas näidissepistamine,” kõneles Metsman.
Kuna VMPSi pärandkultuuri osakond koos Väike-Maarja muuseumiga korraldab järgmisel aastal sepatööteemalise foto- ja esemenäituse, siis otsustas Marju Metsman näituse organiseerijana teha enda jaoks selgeks sepatöö algtõed. “Saadud teadmised ja kogemused tulevad kasuks näituse korraldamisel,” arvas ta.
Üks kursustel osaleja oli Inglismaa Bathi ülikooli tudeng Laur Läänemets, kelle isatalu asub Väike-Maarja vallas. Mehaanika- ja elektriinseneri haridust omandav 22aastane noormees on õppinud koolis masinsepist, kuid eheda sepatööga puutub kokku esimest korda. “Kursusepäevad on olnud sisukad, sest niinimetatud tühjapanemist pole olnud. Alustasin sepanaelast, veel olen meisterdanud hambaharjahoidja, küünlajala, uksehaagi ja käepideme. Kõik need esemed on koduses majapidamises vajalikud,” kõneles Laur Läänemets ja lisas, et on uute kogemuste ja oskuste võrra rikkam.
Väike-Maarja valla taluperemees põllumajandusettevõtja Sven Kesler rääkis, et selliseid metallitöid nagu keevitamine ja plekitööd on ta aastaid teinud. “Seepärast tekkis huvi ka sepatöö saladustesse süüvida. Kursus on hästi organiseeritud ja sepaameti algteadmised saame kolme päeva jooksul siit kätte. Nüüd on iga mehe enda tahtmine, kui kiiresti ta oma oskusi lihvib. Olen oma väikese sepikoja peale ammu mõelnud ja teen ma selle unistuse teoks,” kõneles Kesler.
Võivere küla elanik Helmut Hinno on pärit vanast seppade dünastiast. “Praegu tegelen lambakasvatusega. Minu kodutalus on vanaisa sepikoda, mis vajab rekonstrueerimist. Sepatöö algtõdesid ma tean. Eesmärk on oskusi juurde omandada ja vanaisa sepikoda taas tööle panna,” rääkis Hinno.