Pea paarkümmend äikesetormide vaatlejat Lääne-Virumaalt hoiavad maakonna ilmal silma peal. Nende varutud andmed kogub ja analüüsib Türil elav Eesti Äikesevaatlejate Võrgu esimees Sven-Erik Enno, kes on äikeseuuringutega tegelenud viimased seitse aastat.
Sven-Erik Enno tegeleb äikesedetektorite andmestiku ning meteoroloogiajaamade visuaalvaatluste analüüsiga. Lisaks kasutab ta oma uuringutes Eesti Äikesevaatlejate Võrgu vaatlejate andmeid. “Põhjus, miks äikest uurida, on eelkõige see, et tegu on meie oludes kõige ohtlikuma ilmastikunähtusega ja seda pole varem Eestis eriti põhjalikult uuritud ka,” selgitas Enno.
Kuigi äikesevaatlejaid võiks võrrelda USA filmidest nähtud tormiküttidega, Enno teatel Eestis päris nii ei tegutseta. “Üldiselt tavalised äikesevaatlejad vaatlevad ikka oma kodukohas ja muude tegemiste kõrvalt, ei kihuta autoga tormile järele,” rääkis Enno, kuid möönis, et viimastel aastatel on mõni selline adrenaliini otsiv inimene siiski tekkinud.
Üks neist tormiküttidest on Siim Rägavere vallast, kes hakkas torme jälitama neli-viis aastat tagasi eelkõige emotsiooni pärast, nüüd on ta ühinenud ka äikesevaatlejate võrguga, kuid tunnistab, et kõigepealt jäädvustab ta tormi fotole või videole ning alles siis hakkab vaatlusandmeid kirja panema. “Märkmeid teen siis, kui aega on, aga fotoaparaat ning videot salvestav telefon on alati kaasas,” lisas ta.
Siim kasutab oma tormivaatluste planeerimiseks erinevaid n-ö äikesekaarte, mis annavad vihje piirkonna kohta, kus äike tekkida võiks, samuti õhumasside oletatava liikumise suuna.
Mitmekesi oleks lõbusam äikest taga ajada, kinnitas Siim ning kutsus kõiki huvilisi üles nii Facebooki Estonian Stormchasers lehega ühinema kui äikesevaatlejate võrgu kodulehelt enam infot otsima ja klubiga liituma.
Vaatlemiseks erivarustust vaja ei ole. “Piisab, kui on huvi ja veidi aega, et asjaga tegeleda,” sõnas ta. Vaatlejad täidavad iga tormi korral vaatluslehe, kuhu kannavad andmeid tormi kohta.
Äikese kui kõige ohtlikuma ilmastikunähtuse jälgimine on vaatlejatele aastate jooksul siiski teravaid elamusi pakkunud. “Mulle siin Türil oli eile (möödunud neljapäeval, toim.) näiteks esimene kord ise näha, kuidas äikesetorm murdis mul aias puu,” rääkis Enno. Ennekõike pakuvad tema sõnul vaatlejale aga emotsioone äikesega kaasnevad muud nähtused – tormituuled, rahekahjustused, õhutemperatuuri kiire langus.
Siim märkis, et tegelikult võiks äikesevaatlusinfot ka ära kasutada. “Näiteks möödunud aastal oli tormi tulemine kaartidelt näha, kui oleks olnud kiirem infovahetus, oleks nii mõnigi televiisor ja digiboks terveks jäänud – inimesed oleksid teadnud tormiks valmistuda,” tõi Siim välja.
Kõige rohkem teateid tormituulte kohta koguti äikesevaatlejate võrgus Enno sõnul möödunud aasta 8. augustil, kui torm Lääne-Virumaalgi ulatuslikke kahjustusi tekitas. Üle kogu Eesti tegeleb äikesevaatlustega sel aastal umbes 170 inimest.