Et Eesti kliimas nappi ja kapriisset viljakoristusaega paremini ära kasutada, soetas Voore Farmi omav põllumajandusettevõtja Indrek Klammer uhke kombaini, mille heeder ulatub üheksa meetrini ning millesarnaseid on Eesti põldudel liikumas veel vaid üksainus.
Voore Farmi soetatud uus superkombain on võimekas
Voore Farmi agronoom Margus Lepp rääkis, et peale uue superkombaini on nende firmal alles ka üks tavakombain.
“Kaks tavakombaini müüsime ära ja ostsime ühe sellise asemele,” ütles Lepp, “kas ta nüüd kahte kombaini asendab, aga pooltteist ikka.”
Teistel kombainidel oli heedri laius 7,4 meetrit, kuid jõudlust tõstab ka uue kombaini suurem töökiirus. “Ta on tootlikum, hobujõude on rohkem ja suudab kiiremini seda vilja koristada,” võrdles Lepp, lisades, et kui teine kombain võtab vilja, liikudes 6-7 kilomeetrit tunnis, siis uus kombain liigub viljapõllul kiirusega 10-11 kilomeetrit tunnis.
Selle John Deere S 690 marki rootorkombaini 13,5-liitrine mootor peidab endas 528 hobujõudu.
“Vahe on kohe näha,” on agronoom ostuga rahul. Ta lisas, et kombainer saab moodsa masinaga kenasti hakkama, kuid oluline on, et ta peab arvutit tundma. “Eks noorematel meestel tuleb paremini välja,” märkis Lepp, lisades, et teine samasugune kombain Eestis töötab Vändra mail.
Indrek Klammer rääkis, et ta on aastaid messidel käinud ja internetist uurinud foorumeid, kust saab hinnanguid ühe või teise agregaadi kasutajatelt – selle põhjal need ostuotsused ka sünnivad. Soetatud kombaini kohta leidis ta seni vaid kiitvaid hinnanguid.
Küll aga teevad Klammerile muret elektriliinid, mis kipuvad ettenähtust rohkem looka vajuma ning nõnda suurtele ja kõrgetele masinatele ette jääma. “Mida kiiremini saaks need õhuliinid kaablitesse, seda parem, aga Eesti Energia ütleb, et raha ei ole,” kurtis Klammer, kelle sõnul raiskab nende liinide all manööverdamine palju väärtuslikku aega.
Maakonna ühe suurema teravilja- ja rapsikasvataja Voore Farmi agronoomi Margus Lepa hinnangul tuleb tänavu keskmine saak, rekordeid oodata ei ole.
Kokku on Voore Farmil koristada teravilja ja rapsi 2100 hektaril. Margus Lepa selgitusel jõuti nädalaga üle poole teraviljast ära koristada, kuid koristamist jätkub ka sellesse nädalasse, sest ilm on üsna heitlik.
“Niiskus on päris kõrge, alguses sai koristada teravilja, mille niiskusaste oli 11-12, nüüd aga juba üle 20,” rääkis Margus Lepp. Mida niiskem on aga saak, seda rohkem kulub aega ja energiat kuivatamisele.