Rakkes korraldatakse 20. augustil vallapäev, mille üritused on eelkõige pühendatud jaamahoone valmimisele ja Tartu-Tapa raudteeliini avamisele 135 aastat tagasi. Raudteelõigu avamine oli olulise tähtsusega ka Tapa, Kiltsi ja Tamsalu ajaloos.
Rakke tähistab tähtsat rongiliikluse juubelit
18. august 2011, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1876. aastal valmis Rakke raudteejaam ja lõppes Tapa-Tartu vahelise raudteelõigu ehitamine.
Haapsalus asuva raudteemuuseumi teaduri-varahoidja Tõnu Tammearu sõnul sõitis esimene rong Tallinnast Tartusse vana kalendri järgi 21. augustil 1876. Ta lisas, et rong jõudis Tartusse kella 19 paiku ning seda pidulikku sündmust pidas mõni toonase kirjutise autor ajutise liikluse alguseks.
“Dokumentaalset alust selleks pole, pigem oli tegemist esimese täispika rongisõiduga uuel raudteel,” sõnas Tammearu.
Rakke koduloomuuseumi peremees Antti Ilomets rääkis vanades ajalehtedes kirjutatule toetudes, et Tapa ja Tartu vahel peatus rong Kiltsi, Rakke, Vägeva, Jõgeva ja Tabivere jaamas. Reis Tapalt Tartusse kestis neli ja pool tundi.
“Tapal oli 38 minutit paus (ilmselt ümberistumise jaoks Tapa-Tallinna rongile), millele järgnes kaks tundi ja kuus minutit sõitu Tallinna,” lisas Tõnu Tammearu, kelle kinnitusel võttis 1876. ja 1877. aastal Tallinnast Tartusse jõudmine aega umbkaudu seitse ja pool tundi.
Pidev liiklus detsembrist
Antti Ilometsa andmetel sõitis esimene rong, kus ka pileteid müüdi, Tapa ja Tartu vahel 19. detsembril.
Siis algas Tapa-Tartu raudteelõigul kauba- ja reisirongide regulaarne (igapäevane) liiklus, et aga tee oli tegelikult riikliku komisjoni poolt üle vaatamata ja vastu võtmata, siis pigem tuleks seda pidada ajutise regulaarse liikluse avamiseks.
25. juulil 1877. aastal vaatas riiklik komisjon Tapa-Tartu raudtee üle ning 11. augustil avati lõpuks alaline liiklus.
Koduloouurija lisas, et kui 1876. aastal valmis raudteejaam, tekkis Rakkesse ka postijaam, enne veeti posti Vägevalt.
20. augustil peetakse Rakke vallapäeva, mille tegemised on paljuski pühendatud rongiliikluse 135. aastapäevale. Rakke kultuurikeskuse juhataja Rene Põllumaa sõnul tervitatakse natuke enne kella üheksat raudteejaamas Tallinnasse ja Tartusse suunduvaid ronge.
Uus postmark
Rakke vallavalitsuse ja kultuurikeskuse eestvedamisel on tellitud kohaliku rongiliikluse juubeli auks postmark, mille esitlus algab kell 9.30. Margi kujundas Tapa kunstnik Liina Kald.
Tema on ka eriümbriku ja kõrvaltempli autor. Margi kujundusel on kasutatud regionaalsete raudteesõlmede kaarti. Ümbrikul on foto, millel on jäädvustatud Vabadussõja sangarite vastuvõtt Rakke jaamas. Siis kirjutati kohanimeks Rake.
Postmark on tellitud Eesti Posti teenuse “Minu mark” kaudu, mark nominaaliga 0,35 eurosenti võimaldab saata Rakke margiga kirju Eesti piires.
Postiväljaannete toimetamisel kasutati staažika koguja Samuel Golombi konsultatsioone, oma abi osutas Rakke koduloomuuseum.
Uus postmark erikujundusega ümbrikul ning kõrval- ja kalendertempliga moodustab tervikasja, mis kaunistab kogujate albumeid. Samas on see meene kodukandi ajaloost ja kingituseks valla külalistele.
Uued margid tulevad esimest korda müügile vallapäeval. Selleks avatakse raudteejaamas ajutine postilett. Sealsamas toimub eritembeldus.
Rene Põllumaa sõnul on suurem osa vallapäeva tegevusest koondunud raudteejaamatagusele platsile. Hommikust peale peetakse seal laata, toimuvad kontserdid, avatakse lasteala, kus pere pisemad mitmekülgset tegevust leiavad, alevikus on avatud õuekohvikud. Päeva mahuvad veel näiteks raamatukogus peetavad mõttetalgud teemal “Rakke aastaks 2014”, valla meistrivõistlused kergejõustikus ning suur ühtelaulmine ja simman ansambli Mesipuu saatel Eesti vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva auks.
Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi hinnangul on raudteel väga suur tähtsus asula tekkes ja arengus. Rongiliikluse algus Tallinna ja Tartu vahel võimaldas nii inimeste liikumist kui kaupade transporti.
“Raudteeliikluse tekkimine andis olulise tõuke lubjatööstuse arengule,” tõi ta ühe näite.
Uudeberg nimetas, et kunagi on Tamsalu olnud ka raudteeliikluse seisukohalt sõlmpunkt, kus toimus ümberistumine. Nimelt avati 1920. aastatel Tamsalu-Türi liin kitsarööpmelisel raudteel, mis suleti 1972. aastal.
“Raudteed ei saa kuidagi linna tekkimise kontekstis alahinnata,” sõnas ka Tapa vallavanem Alari Kirt.
Nii Narva-Peterburi kui Tallinna-Tartu suunaline raudteeliiklus on aidanud Tapal kasvada külast selliseks linnaks, nagu see on praegu.
“Raudtee on nüüdki tähtis elatusallikas, sellega seoses saavad paljud meie inimesed tööd. Raudtee on olnud ajast aega ühendaja ja lahutaja,” rääkis vallavanem. Ta tõi välja, et tänu raudteele on olnud ühendus kaugete maadega - nii Venemaa kui Läti suunal, kuid tõdes, et mööda raudteed on inimesi ka Siberisse küüditatud.
Kiltsi oli üks neist asulatest, mis hakkas tekkima koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega. 1950. aastate lõpus Kiltsi raudteejaamas tööle asunud ja 32 aastat raudteel töötanud Kiltsi elanik Meeli Liiv ütles, et kuigi vahepeal oli juttu, nagu ei hakkakski rongid enam asulas peatuma, siis praegu need ometi käivad ning kasutajaid on päris palju.
Liiv meenutas, et kui praegu on kõik automaatseadmetega juhitav ja muul viisil korraldatud, töötas kunagi jaamas suur kollektiiv.
“Ainuüksi pöörmeseadjaid oli kaheksa, lisaks ülesõidu- ja jaamakorraldajad, jaamaülem, kassapidajad,” loetles ta. Kaubavahetuski oli raudteel väga tihe. “Kiltsis oli kaubaladu, kuhu laaditi rongidelt näiteks suhkrut, jahu, loomasööta,” meenutas Meeli Liiv.