/nginx/o/2011/09/02/732328t1hf0e2.jpg)
Tänavu seitsmendat korda peetaval viljelusvõistlusel osaleb oma põldudega kolm Lääne-Virumaa teraviljakasvatajat. Esialgsetel andmetel leiab vähemalt ühe rukkipõld tunnustust.
Ekspert: “Lääne-Virumaal tarku viljakasvatajaid jagub”
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljelusvõistlusel konkureerivad teravilja- ja rapsipõllud nii saagikuse kui tulukuse poolest. Suve alul pani end võistlusele kirja 17 põllumeest 28 põllu ja 933,2 hektariga. Voore Farm OÜ, kus taimekasvatust juhib Margus Lepp, osaleb kolme põlluga: rukis “Matador”(86 ha), talinisu “Olivin” (50), raps “Magma” (45). Eelmisel suvel tunnustati Voore Farmi suvirapsipõldu saagikuse järgi III ja talinisupõldu II kohaga. Avispea viljakasvataja Jaak Läänemets ja Aru Põllumajanduse OÜ juht Andres Lindam otsustasid tänavu oma põldudega võistelda esimest korda. Läänemets pani kirja rapsi- (“Rohan”), talinisu- (“Ebi”), suvinisu- (“Spetcifik”) ja suvirapsipõllu (“Trapper”), Andres Lindam talinisu “Ada” põllu.
Jaak Läänemets tunnistas, et nisuga ta loobus konkureerimast. “Vihmahoogude vahel koristades head tulemust ei saa,” põhjendas ta. Rapsipõllud, mis praegu veel koristamata, jäävad võistlema.
Aru Põllumajanduse OÜs on vili peale rapsi juba lõigatud. Võistluspõllu saagikust Lindam hinnata ei soovi. “Eksperdid veel arvutavad tulemusi,” märkis ta. Eriti kõrgeks ta aga tänavust saaki ei pea. Kokku kasvab osaühingul vilja 3000 ha-l.
Voore Farmil on maad koos rohumaaga 3700 hektarit, põlde arvel 150 ringis, alates ühe hektari suurustest kuni kõige suurema, 193hektariliseni välja. Just viimase, võistluse suurima põlluga, pälvis ettevõte eelmisel aastal auhinnakoha.
Voore Farmil on ainukesena kõrval ka loomakasvatus, mistõttu saab väetamiseks tasuta kasutada orgaanilist väetist.
Saak on üks asi, aga selle saamiseks tehtavad kulutused teine – need mõjutavad kasumit. Põlluharijad ise peavad kokkuhoiuks minimeeritud mullaharimist ehk künnist loobumist. Piisab kõrrekoorimisest ja külvist. Mida vähem töökäike põllul, seda vähem kulub kallist kütust, rõhutas Jaak Läänemets. Ka taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi püütakse kokkuhoidlikult kasutada.
Eesti maaviljeluse instituudi teadur Peeter Viil on viljelusvõistlustel aastaid olnud ekspert. “Need põllumehed, kes võistlustel osalenud, käivad sammukese teistest ees,” pidas ta oluliseks saadud kogemusi. “Tänavu oli maas paks lumi, mis sadas külmumata pinnale. See võis kahjustada taimi ja tegi taliviljapõldude võistluseks valimise keeruliseks,” hindas ekspert põllumeeste riskijulgust.
“Enne taliviljakülvi ikka küsitakse, kui palju taimi peab ruutmeetril kasvama. Aga ega arv ole oluline, tähtsam on, et taim kasvaks tugev.” Hea saagi saamiseks ei piisa teadlase sõnul ainult moekast masinast, ka mitte heast sordist, vaid ikka rohkem sõltub inimese teadmistest. Ja asjalikke põllumehi Peeter Viili hinnangul Lääne-Virumaal jagub. “Nad võiksid olla palju julgemad osa võtma,” soovitas ta.
Huvitav on, et kõik võistlejad ei ole õpetatud agronoomid. Näiteks Aru Põllumajanduse OÜ juhataja Andres Lindam on iseõppija. Neid, kes erialase koolituseta, aga häid tulemusi saanud, on Peeter Viili andmeil Eestis teisigi. “On veterinaare, mehaanikuid, isegi baarmene,” loetles ta võistlejate põllumajanduskaugeid elukutseid. “Hea tahtmise juures on alati võimalik õppida,” arvas Viil. Ja neid, kes oskavad nõu anda, jagub tema meelest samuti. Näiteks peab ta väga kompetentseteks põllukeemiafirmade müügiesindajaid.
Mis aga puutub Eestimaa viljasaakidesse, siis siin on teadlase arvates veel palju arenguruumi.
Viljelusvõistluste ühe korraldaja, ASi Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase andmeil selguvad viljelusvõistluse lõpptulemused pärast seda, kui ka rapsipõllud koristatud. “Rukkipõldude järjestus on tehtud. Lääne-Virumaa Voore Farmi 86 hektari suurune põld on 5,1tonnise hektarisaagiga kolmandal kohal,” teadis Ameerikas.