Eose värsirikas veerandsajand

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eoslased: ühist luulekogu loeb ette Katrin Vaarik, tema kõrval Enn Parve, pingil istuvad Ella Kraav (vasakul) ja Kristel Pohlak, müürile toetub Anneli Kononenko ja külitab Elina Kononenko.
Eoslased: ühist luulekogu loeb ette Katrin Vaarik, tema kõrval Enn Parve, pingil istuvad Ella Kraav (vasakul) ja Kristel Pohlak, müürile toetub Anneli Kononenko ja külitab Elina Kononenko. Foto: Arvet Mägi

Luuleklubi Eos on kandnud luuletungalt hinges 25 aastat. Iga kuu kolmandal kolmapäeval on nad saanud kokku, et lugeda ja kuulata valminud värsse. Luuletamisest on saanud elustiil.



Elujõuline Eos korraldas tähtpäeva puhul luulekonkursi “Sahtliluuletus 2011”, kuhu saabus värsse 20 autorilt, igaühelt 3-4 luuletust. Sünnipäevapidu alustasidki eoslased auhinnasajuga.

Žürii, kuhu kuulusid Eose asutaja ja president Kat­rin Vaarik ning kauaaegsed klubilased Kristel Poh­lak, Enn Parve, Elina Kononenko ja Ella Kraav, va­lis kolm laureaati ja kolm ergutusauhinnalist au­torit. Laureaadiks pärjati Mare Pärenson, Margit Pe­terson ja Ilmar Järg, ära märgiti Liliana Vall, Triin Varek ja L. Järs, kes oma eesnime ei avanudki.

“Saime aastal 1986 siinsamas Rakvere rahvamajas kokku, Rakvere, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa noored ja vanad, kes kirjutasid luuletusi sahtlisse ning tahtsid teada, mida teised nendest luuletustest arvavad. Samamoodi oli siis luulevõistlus korraldatud,” meenutas Katrin Vaarik Eose alguspäevi.

Just temal jätkus paariaastase Tallinnas luuleklubis käimise pinnalt söakust kohalikud kirjutajad kokku kutsuda ja õhutada neid värsse sahtlist välja tooma. Nimi Eos päriti Rakveres kunagi tegutsenud koolinoorte luuleklubilt. Luulevõistlusest sai igaaastane tava, mis aga hiljem jäi soiku.

Klubisse on tuldud põhiliselt Ingvar Luhaääre korraldatavate üleeestiliste luulevõistluste “Luulekevad” ja “Kuldne kaseleht” kaudu, kus siitkandist autoreile on soovitatud Eosega liituda.

“Sel aastal mõtlesime, et jälle võiks hoo sisse saada ja teha luulevõistluse,” rääkis Vaarik. Hindamisel lähtuti oma 25 aasta pikkusest luuletamiskogemusest.

Laureaaditiitliga pärjatud Ilmar Järg ütles, et on kirjutanud viis luulekogu, aga nüüd teeb proosateoseid. “Luuletusi kirjutan ikka, kuigi ma neid enam kunagi ei avalda. Neid on mul sahtlis õige mitmeid. Kui sahtli lahti tegin, imestasin isegi, et ajaleheveergudele ja kuhugi nurga peale oli luuletusi kirjutatud. Tänu luulekonkursile oli mul rõõm neid luuletusi lugeda,” sõnas ta.

Ilmar Järg kinkis Eosele lille, mille nimeks rebasesaba. “Eks me ole niisugused rebasesabad, sest meie luuletused ei ole alati need, mis nii väga-väga on,” lisas mees.

Äramärgitud luuletuste autor Triin Varek ütles, et sahtliluuletuste konkursist ja abikaasa sünnipäevast inspireerituna ilmus tal vahepeal luulekogu “Sahtliluuletused”, ja kinkis Eosele oma raamatu.

Kauaaegne luuleklubilane Ella Kraav jutustas, et luuleklubi kohtumistel kuulatakse üksteise värskeid luuletusi, aga väga arvustama ei kiputa. “Mis on ikka head, korjab Katrin oma kaustikusse,” mainis ta. “Mõni plaksutab, mõni niisama muigab,” märkis Katrin Vaarik vastukaja kohta. Kaustikutesse on kogunenud poole tuhande luuletuse ümber.

Aastate jooksul on kokku saadud Rakvere rahvamajas ja Kun­deri Seltsis, peetud õdusaid küünla­valgusõhtuid Rakvere linnakodaniku muuseumi keldris ning jagatud luuleridu Ella Kraavi kodus.

Kui alguses käis koos 10-15 inimest, siis ajad ja olud on luuleklubile jätnud oma jälje. Klubilasi elab nii Hollandis kui ka Inglismaal, aga järjepidevus ei katke sellele vaatamata.

“Nüüd on rahvas rohkem laiali, mõnikord tuleb kohale 2-3 inimest, aga kokku saame ikka,” kinnitas Kraav.

“Aegu on olnud nii- ja naasuguseid. Mõnikord oli 15, mõnikord 5 inimest, aga mõnikord istusin ka päris üksi siin ja kedagi ei tulnud. 25 aastat olen iga kuu kolmandal kolmapäeval kohal käinud,” rääkis klubi eestvedaja Katrin Vaarik.

On olnud aegu, kui Rakverre sõideti, luuletused portfellis, ka Ida-Virust ja Järvamaalt.

Eriti toredad on Ella Kraavi meelest olnud lugematud esinemised klubides ja rahvamajades, kus luule heaks partneriks oli alati Neeme Plutuse kitarr.

Traditsiooniliselt käiakse igal aastal luulekavaga Pajustis etlemispäeval. “Eos on alati olnud etlemispäevade pärliks. Nad tulid alati kohale täismahulise läbimõeldud luuleprogrammiga,” kiitis klubilasi Pajusti klubi kunstiline juht Inge Arula.
Kaugeim esinemisreis viis Eose Saaremaale, kus luulekavaga astuti üles kolmes paigas. Kaante vahele on lisaks üksikautorite värsiraamatutele jõudnud kogumik “Eos. Kogutud luuletused”, koondkogu, mis sisaldab 25 autori 85 luuletust.

Eose 25. sünnipäev kulges luule ja värsside vahele pikitud meenutustega õhtupoolikust öösse, liikus luuleklubi rahvamajatoast rahvapargi tiigi äärde, kus alles hiljaaegu kõndisid siurulaste “Noor Eestis” taaskehastunud hinged.

Kus maa on ühtes taeva kuldse laega

Just vahel siis, kui laotus karjub homset
sa seisad, hüüdes enesesse valu.
Nii tähisöös kesk välja paljajalu.
End küsitledes: “jonn on see või kombed?”
 
Sa päeval kannad silmis eilset aega
ja öösel lased hingel ennast kanda.
Astraalselt rändad unelmateranda,
kus maa on ühtes taeva muistse laega.
 
Oh, Looja kingi maale armuvalgust!
Sa kingi väge! Kurjus mineta!
See taak mis elas sinus enne algust,
sel pole kohta, ta on nimeta!

Löö õitsile me Maarjamaa, et Hiied
ei kannaks enam unustuste riiet!

Margit Peterson

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles