Porkuni paemuuseumis on avatud näitus, kus saab näha viimase viie aasta jooksul külastajate toodud ja paemuuseumile kingitud kive, pilte ja fotosid, kuid kõige suurema kingituse tegi loodus ise, kui Porkuni uue koolimaja vundamendi kaevamisel paljandusid korallilademed.
Tänaseks on jõudnud osa kaevamisel leitud korallidest paemuuseumi ja pakuvad külastajatele avastamisrõõmu. Paemuuseumi juhataja Ella Vikk ütles, et Porkuni uue koolimaja vundamendi kaevamisel leitud kärgkorallid üllatasid oma suurusega. “Ühe koralli läbimõõt oli üle poole meetri. Geoloogid tõid ka muuseumile suure tüki korallist,” kõneles Ella Vikk. Ta lisas, et erkvalge korallkivi kannab nime Porkuni korall ning geoloogide kingitus väärtustab igati paemuuseumit.
“Porkuni nime tõi Eesti geoloogiasse baltisaksa teadlane Eduard Eichwald, kes uuris siinset paemurdu juba 1854. aastal ja avastas ka Porkuni koralli. Porkuni murd on üks rikkamaid ordoviitsiumi lõpu fossiilide leiukohti maailmas. Siit on aegade jooksul kindlaks tehtud üle 150 kivistiseliigi,” selgitas muuseumi juhataja.
Ella Vikk rääkis, et Porkuni korall on tekkinud ordoviitsiumi ajajärgul, 488-433 miljonit aastat tagasi, kui taanduva mere murdlainetuse vööndis tekkisid korallrifid.
Muuseumi juhataja märkis, et leitud korallilademetest sai suveniiride valmistamise materjali ka kivitöömeister Ain Aasa.
“Muuseumi külastajaile on Ain Aasa teinud Porkuni korallist suveniire. Neid on nii paelaga kaelaskandmiseks kui paelata, klaaspärliga ja ilma. Minule meeldib kõige enam väike magnetiga korallitükike. Seda saab vastasmagnetiga rinnaehtena kanda. Uhke tunne on,” kõneles Ella Vikk.
Ain Aasa ütles, et kaunis Porkuni korall on raskesti töödeldav ja nõuab käsitsemisel suurt hoolt. “Põhjus on kvartsiidis, mis teeb koralli tugevaks, aga samas rabedaks,” selgitas Aasa.
Porkuni korallist suveniiride vastu tunnevad muuseumi külastajad elavat huvi ja neid on ostnud endale nii eestimaalased kui Porkuni muuseumi külastajad erinevatelt kontinentidelt.
Paemuuseumi töötaja ja loodusgiid Triin Sameli tutvustas, et muuseumile tehtud kingitused on pärit Euroopast ja Aasiast. “Tooja käsi on olnud nii väike kui suur. Põllukivist, rannakivist, vääriskivist ja suveniirkivist on saanud eksponaat. Leid on leidjale huvi pakkunud,” kõneles Sameli. Tema hinnangul on klaasi taga kõik museaalid võrdsed. “Kõige hinnalisemad kingitused on need, mis leidja enda silmis ka väärtust kannavad,” arvas Triin Sameli.
Ella Vikk lausus, et suure kivimi stromatopooride kivististega saatis paemuuseumile Aimar Roomets. “See on tõesti väga suur, nagu kummuli kauss. Fossiil saadeti Tallinna, sealt toodi see muuseumi. Paar aastat hiljem tuli saatja paemuuseumi ja oli väga õnnelik, kui nägi tuttavat kivi. Nüüd on see väljas ka muuseumile tehtud kingituste näitusel,” jutustas Vikk.
Meeldejääv kingitus oli üheksaaastaselt Edvard Ellerveelt. Kolmel suvel käis ta vanematega paemuuseumis ja talvisel turismimessil oli samuti meie ekspositsiooni vaatamas. Viimati kinkiski Edvard muuseumile mereliiliate varrelülidega väikese tüki.
Huvipakkuvad on ka Lembit Kivibergi toodud kivististega kivimid. “Minu jaoks on eriti hinnaline ammoniidi fossiil. Kivibergi saadetud on ka fotod kivististest,” rääkis Ella Vikk.
Kivististega kivimeid on ka Maltalt, Sloveeniast, Poolast ja mujalt.
“Põnev oli teada saada, et Hiinas on Tamsalu karplubjakivile sarnane paas, aga musta värvi. Näidistükike lubati ka paemuuseumile saata. Ootame ära,” teavitas muuseumi juhataja.
Paemuuseum
• Porkuni paemuuseum asub 1479. aastal ehitatud linnusetornis.
• Avati 4. juunil 1992.
• Viiel korrusel paekivi ekspositsioon.