Väike-Maarjas peetud Pandivere paekonverentsil rääkisid teadlased meie rahvuskivi tähtsusest paljudes eluvaldkondades, samuti saadi kindlustunnet, et uute karjääride-kaevanduste rajamisel arvestatakse rahva tahtega ja uusi keskkonnariske ei võeta.
Paekonverentsil saadi teadmisi ja kindlustunnet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles konverentsi avasõnas, et paeaasta eesmärgiks on kaasa aidata paekivi populariseerimisele. “Rahvuskivi saab rahva kiviks siis, kui inimesed tunnevad ja hindavad teda, teavad tema mõju ja kasutusvõimalusi, oskavad kaevandada, käepäraste vahenditega töödelda ja kasutada ehitamiseks, aiakujunduseks, suveniiride ja ehete valmistamiseks,” kõneles Kesküla.
Muret teeb Virumaa elanikele see, et põlevkivi töötlejal Viru Keemia Grupil on plaanis uurida fosforiidi kasutamise võimalikkust Eestis, milles nähakse otsest ohtu põhjaveele ja riske elukeskkonnale.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv toonitas, et veerandsaja aasta taguse nn fosforiidisõja aegadega võrreldes on kõige tähtsam aegade erinevus. “Nüüd käib maavarade uurimine ja kaevandamine meie endi – Eesti seaduste järgi. Seadused näevad selliste ettevõtmiste puhul ette väga põhjalikku kohalike inimeste huvidega arvestamist. Fosforiidi kaevandamiseks uuringute algatamise protsess, kas üldse on võimalik fosforiiti kaevandada, peab olema avalik. Igaüks võib selles osaleda, oma arvamust avaldada ja igal juhul on mõistlik seda õigust kasutada,” selgitas Tõnis Kõiv.
Geoloogiadoktor Kalle-Mart Suuroja esines loenguga Eesti paekivierimitest ja rikkalikust kollektsioonist, nimetades tähtsaks kohaks Virumaa, kus leidub suur osa sajakonnast Eesti paekivierimist ja kus märkimisväärne on ka Tamsalu rõngaspaas. Alates 1870. aastast on rõngaspaas tänu oma puhtusele olnud Tamsalus ja Rakkes Eesti lubjatööstuse toore. Sama paekivi on kasutatud ka ilmastikukindla ilusa ehituskivina.
Eesti geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna juhataja professor Rein Perens rääkis, et Pandivere on kogu Eesti suurim puhta vee moodustumise ala. Kuid õhuke pinnakate, karstilehtrite ja allikate rohkus teevad selle ala ka erakordselt tundlikuks põllumajandusest lähtuvale pinna- ja põhjaveereostusele. “Pandivere põhjavee kvantitatiivse ja keemilise seisundi järelevalvet tehakse Väike-Maarja automaatseirejaamas ja need andmed on iga päev teadlaste huviobjektiks,” märkis Perens.
Tallinna tehnikakõrgkooli geoloogiaprofessor Rein Einasto kõneles paekarjääride tähtsusest maastikukultuuris. Teadlase arvates on suurte karjääride aeg ümber ja tulevik kuulub korrastatud maastikukultuuriga väikekarjääridele.
Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur põllumajandusdoktor Tiiu Maran tegi ettekande kaltsiumi osatähtsusest taimede kasvul. “22 protsenti Eesti põllumuldadest on kaltsiumivaesed ja happelised ning vajavad lupjamist, milleks sobivad põlevkivituhk, klinkritolm, lubjakivijahu ja dolomiidijahu,” selgitas teadlane.
PAIKi tegevjuht Aivar Niinemägi rääkis konverentsist kokkuvõtteid tehes, et peatselt saab meie rahvuskivi ja Pandivere paeriigi väärtusi tutvustada külalistele seitsmes võõrkeeles, sest korraldatakse vastav giidide koolitus. Järgmisena võõrustab Pandivere paekonverentsi 2012. aastal Tamsalu.
Konverentsile järgnes õppeekskursioon Pandivere paeriigis: Kaarma paemurd, Kiltsi loss, Liiduri lubjaahi ja Võivere tuuleveski.
Paekivi
• Karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
• Tuntumad Eesti paekivid: lubjakivi ja dolomiit.
• Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi.