Ääremaal tuleb ise hakkama saada

Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi rääkis Lääne-Viru maakonnaplaneeringu “Sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015” probleemsete teenuste kättesaadavuse parandamise tegevuskava lõpparuande tutvustamisel, et probleemseteks teenusteks, mille kättesaadavust tuleb piirkondades parandada, on esmatarbekaupade soetamine, ravimimüük, ühistransport, huvitegevus ja -haridus, postside ning turvalisus.

Samas ei ole see aga lihtne, sest raha napib nii riigil kui ka omavalitsustel ning peamise abinõuna nähakse inimeste omaalgatust ja vabatahtlikku tegevust.

“Ühelt poolt vähendab inimeste kasvav mobiilsus vajadust kohapealsete teenuste järele, teisalt on aga need inimeste grupid, kelle liikuvus on väike ja kes jäävad seetõttu veelgi rohkem isoleerituks,” rääkis Jõgi.

“Palju mängib kaasa trabijate käitumine, mis ei ole alati kohaliku teenusepakkuja suhtes partiootlik,” lisas ta.
Aruande koostanud osaühingu Geomedia analüütik Veiko Sepp märkis, et esmatarbekaupade kättesaadavuse tagamiseks on oluline arendada rändkaupluse teenust, aga ka mitmekesistada kaupluste tegevusi.

“Miks mitte mõelda sellele, et kauplus ei pea alati olema äriettevõte ning mõnel pool võiks tulla kõne alla mittetulundusühingu moodustamine kaupluse pidamiseks,” ütles Sepp.

Väga oluliseks teenuste kättesaadavamaks muutmisel peetakse ühistransporti. Veiko Sepa hinnangul tuleks liinivõrku arendada nii, et näiteks vallakeskustest käiksid ekspressliinid Rakverre, millega inimesed pääseksid hommikul linna tööle ja õhtul koju.

“Kindlasti on vaja vallasiseseid bussiliine, mis tooksid inimesi vallakeskustesse maakonnaliinidele,” rõhutas ta.
Priit Vene majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist arvas, et omavalitsused peaksid õpilasliinide asemel avama avalikke liine. “Mingit juriidilist takistust selleks küll ei ole,” sõnas Vene.

Sepp pidas oluliseks ka kergliiklusteede arendamist, et inimesed jõuaksid ühistranspordini.

Ravimimüügi edendamiseks pakkusid uurijad lahendustena välja ravimimüügi internetis ja kauplustes. “Samas paneb see alles jäänud maa-apteegid veelgi suurema surve alla,” nentis Veiko Sepp.

Girtel Liidemann sotsiaalministeeriumi ravimiosakonnast rääkis, et ravimite müük interneti kaudu ja kohaletoimetamine posti teel võivad peagi reaalsuseks saada, küll aga ei arutata praegu tõsiselt käsimüügiravimitega kauplemist väljaspool apteeke. Tema sõnul on kavas ka apteekide asutamispiirangute kaotamine.

Turvalisuse tagamiseks pakkus Veiko Sepp lahendustena muu hulgas kiirabibrigaadide säilitamist, vabatahtlike abikomandode loomist, abipolitseinike tegevust, ennetustööd ja tuletõrje veevõtukohtade loomist.

Tarmo Pruuli siseministeeriumist ütles, et ministeerium toetab igati vabatahtlikkust, abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate tegevust. “Keerulistes majandusoludes peavad kõik mõtlema kulutuste kärpimisele,” tõdes ta.

Pille Tammpere sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnast leidis, et kaugemate kantide rahvas peaks olema kursis esmaste elupäästmisvõtetega ja meditsiini algteadmistega, et vajadusel ise abi osutada. “Me ei saa kunagi tagada, et viie minutiga oleks kiirabi kohal, paraku on aga esimesed viis minutit sageli just kõige määravamad,” lausus ta.
Ka huvihariduse ja -tegevuse vallas jääb keskustest kaugemale jäävate piirkondade ainukeseks võimaluseks inimeste endi initsiatiiv.